Eelnõuga lisatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusesse (KRAPS) säte, millega on eelnõus nimetatud kõrgemate riigiteenijate palga kasv ajutiselt kuni 31. märtsini 2028. aastal pool ülejäänud kõrgemate riigiteenijate palga kasvust. Ehk kui 2024. aastal prognoositakse kehtivas KRAPS-is palgatõusuks 11 protsenti, siis eelnõu seadusena jõustumisel on palgakasv 5,5 protsenti. Eelnõu jõustumise aeg on 2024. aasta 15. märts.

KRAPS sätestab kõrgemateks riigiteenijateks loetud ametnike kõrgeima palgamäära, mis on 5200 eurot. Seda palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille avaldab rahandusministeerium. Kiire inflatsiooni ja palgakasvu tõttu on kõrgemate riigiteenistujate palgad kasvanud käesoleval aastal ja prognoosi kohaselt ka järgmisel aastal oluliselt kiiremini kui varem.

2022. aastal oli palgakasv 7,9 protsenti, 2023. aastal 13,9 protsenti ja prognoositav palgakasv 2024. aastal 11 protsenti. Vastavalt KRAPS-ile tõuseks nimetatud riigiteenijate palgad prognoosi kohaselt 2025. aastal 6,9 protsenti, 2026. aastal 5,6 protsenti ning 2027. aastal 4,5 protsenti.

Riigieelarvega seotud raske olukorra leevendamiseks leppis valitsus kokku avaliku sektori palgafondi külmutatakse neljaks aastaks. Lisaks on otsustatud piirata ka osade KRAPS-is nimetatud riigiteenijate palga kasvu. Eelnõuga ei muudeta riigikogu liikmetele, presidendile, riigikohtu esimehele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ning Eesti Panga nõukogu esimehele ja liikmele makstavat ametipalka ega selle indekseerimise korda.

Riigikogu liikmetele makstava ametipalga muutmisele seab piirangu põhiseaduse § 75, mille kohaselt sätestab riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta. Lisaks riigikogu liikmetele ei piirata palga kasvu põhiseaduses toodud institutsioonide tippjuhtidel. Põhiseaduslikud institutsioonid ja neid teenindavad asutused ei ole valitsusasutused, vaid iseseisvad seaduse alusel tegutsevad asutused.

Kuna Eesti Panga kulud kaetakse täielikult Eesti Panga välisreservide investeerimisest teenitud tulust ja Eesti Pank ise ei saa riigieelarvest eraldisi, ei mõjuta Eesti Panga nõukogu liikmete ametipalk riigieelarvet ja seega nende osas muudatusi ei tehta.

Ülejäänud KRAPS-is nimetatud kõrgematel riigiteenijatel – peaministril, riigikohtu liikmetel, riigi peaprokuröril, ministritel, riigisekretäril, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunikel, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul – piiratakse palga kasvu selliselt, et nende palga kasv on ½ nende kõrgemate riigiteenijate palkade kasvust, kelle palgakasvu eelnõuga ei piirata.

Vähendatud palgakasvuga isikute grupil oleks prognoosijärgne palga kasv 2024. aastal 5,5 protsenti, 2025. aastal 3,5 protsenti, 2026. aastal 2,8 protsenti ja 2027. aastal 2,3 protsenti.

Muudatuse tähtajalisus toob endaga kaasa piiratud palgakasvuga riigiteenijate suurema palgakasvu (17 protsenti) 2028. aasta 1. aprillil, mil taastub senine kord.