Mart Võrklaev: miks me pidurdame kõrgemate riigiametnike palgatõusu?
Riigirahandus on raskes seisus ning iga väiksemgi samm tasakaalu suunas aitab meid edasi. Seejuures on igati mõistetav, et panustab ka riigisüsteem ise, kirjutab Mart Võrklaev.
Rahandusministeerium on teinud ettepaneku seadusemuudatuseks, mille kohaselt saab osade kõrgemate riigiteenijate ettenähtud palgatõus olema nelja aasta vältel poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks.
See tähendab, et peaministril, ministritel, riigisekretäril, riigikohtu liikmetel, riigi peaprokuröril, kohtunikel, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul tõuseb lähiaastatel palk natuke vähem. Näiteks on ministrite palk praegu 7070 eurot. Senise metoodika alusel oleks see järgmisel aastal tõusnud 11 protsenti ehk 7848 euroni, nüüd kasvab palk 5,5 protsenti ehk 7459 euroni.
Muudatus mõjutab ka nende ametikohtade palka, mis on seotud mõne kõrgema teenistuja palgaga: kantslerid (seotud ministri palgaga), prokurörid (seotud riigi peaprokuröri palgaga), kohtunikuabid ja -juristid (seotud I astme kohtuniku palgaga), töövaidluskomisjoni juhatajad (seotud riikliku lepitaja palgaga), riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed (seotud maa- ja halduskohtunike palgaga).
Teame, et kavandatav muudatus on tekitanud omajagu ühiskondlikku arutelu ning kõik ei ole selle plaaniga nõus. Kohtunikud on avaldanud rahulolematust, viidates õigusriivele oma sõltumatuse tagamise ja kohtusüsteemi jätkusuutlikkuse osas.
Miks me seda teeme?
Riigirahandus on raskes seisus ning iga väiksemgi samm tasakaalu suunas aitab meid edasi. Seejuures on igati mõistetav, et panustab ka riigisüsteem ise.
Oleme juba eelnevalt kokku leppinud, et 2024. aastal avaliku sektori (välja arvatud õpetajad ja meditsiinitöötajad) palgafond külmutatakse ning valitsus on otsustanud solidaarse sammuna ka kõrgemate riigiteenijate palgamuudatuse ellu viia.
Kokkuhoid, mille palgakasvu pidurdamiselt saavutame, võimaldab parandada riigi eelarvelist seisu. Tegu on ühe meetmega, mis üksi loomulikult riigi rahandust üksi korda ei tee. Nelja aasta peale prognoosime antud muudatusest 21 miljonit eurot kokkuhoidu. On selge, et solidaarsuspõhimõttel väikesed kokku hoitavad summad annavad kokku suurema panuse, mis aitavad meil riigi kulusid kontrolli alla saada ning võimaldavad mõnes teises valdkonnas hoida ära suuremad kärped või vajaduse veel täiendavalt makse tõsta.
Mainin selguse mõttes, et kõrgematel teenistujatel tõuseb palk jätkuvalt, ent oleme kokku leppinud, et poole vähem.
Arusaadavalt võib muudatus tunduda neile, keda see puudutab, ebameeldiv. Ent riigirahanduse praeguses olukorras on kõigi panus oluline ning kõrgema riigipalga tõusu ajutine pidurdamine on asjakohane ja õige samm. Kui kõikide riigitöötajate (rohkem kui 135 000 inimese) palk külmutatakse, ent kõrgematel teenistujatel tõuseb palk jätkuvalt hoogsalt, loob see süsteemis ebavõrdse olukorra.
Majanduslanguse taustal on halvenemas ka erasektori võimalused ning töötuse numbrid on kasvutrendis. Riigiametnike palgad on kahel viimasel aastal kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine kogupalk (2022. aastal 10,6 protsenti vs 8,9 protsenti). Pealegi, palgaraha laekub meile sealt samast erasektorist ja maksumaksjatelt.
Isegi ajutiselt palgakasvu indeksit vähendades peaks kõrgemate teenistujate palk olema nelja aasta vältel siiski soliidne summa ning ka kohtunike palk piisav, et säiliks nende sõltumatus, erapooletus ja asjatundlikkus. Palgateemade puhul, eriti kui palka vähendatakse, varitseb alati oht, et süsteemis motivatsioon langeb ning rohkem lahkutakse erasektorisse.
Nagu öeldud, muudatuse tulemusena palk ei vähene, vaid see tõuseb jätkuvalt. Eelkõige on oluline eesmärk, mida palgatõusu pidurdamine täidab, ning vähem tähtis ei ole ka see, kuivõrd proportsionaalne selline rahulolematus praeguses finantsolukorras kogu ühiskonna ja maksumaksjate vaatest on.
Pealegi on tegu ajutise meetmega. Indekseerimise erisus jõustub järgmise aasta 15. märtsil ja kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord. Prognoosi kohaselt tõuseb siis kõrgemate riigiteenijate palk 17 protsenti.
Aga riigikogu liikmete palk?
Erisus ei puuduta riigikogu liikmeid, sest nende palga muutmist ei luba põhiseadus.
Samuti säilib ametipalga tõus jätkuvalt täisindeksi järgi presidendil, riigikohtu esimehel, riigikontrolöril, õiguskantsleril ja Eesti Panga nõukogu liikmetel. Nimelt on tegu põhiseaduslike institutsioonide tippjuhtidega, kelle palgateemasse sekkumiseks ei võta valitsus endale voli, et hoiduda eelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Oleme seisukohal, et vastav arutelu toimub vajadusel riigikogus.
Sama kehtib riigikogu liikmete palga kohta: kuna erisus kestab 2028. aastani, on riigikogul teoreetiliselt võimalik arutada liikmete palgatõusu piiramist, mis kohalduks järgmisele koosseisule.
Kõrgemate riigiteenijate palgatase indekseeritakse seaduse alusel iga kalendriaasta 1. aprilliks. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Sel aastal on indeksi väärtus 1,139, mis teeb kõrgemate riigiteenijate palgakasvuks 13,9 protsenti ja indekseeritud kõrgeimaks palgamääraks 8318 eurot.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatused on plaanis riigikogu vastu võtta koos 2024. aasta eelarvega.
Toimetaja: Kaupo Meiel