Külli Taro: õigusloome kvaliteediprobleemide näidisjuhtum
Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu vähendamise kava on näidisjuhtum õigusloome kvaliteediprobleemidest. Lühiajalise näilise võidu saavutamise nimel riskitakse pikaajaliste negatiivsete tagajärgedega, mis võivad mõjutada suurt osa ühiskonnast, leiab Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
Möödunud teisipäeval otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon saata kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu ette uuel nädalal esimesele lugemisele. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. See tähendab, et põhimõtteliselt peab komisjon vajalikuks eelnõuga edasi minna.
Valitsuse algatatud eelnõu vähendaks ajutiselt 2024. aasta kevadest osa kõrgemate riigiteenistujate palga indekseerimist. Palgakasv väheneks tõenäoliselt peaministril, ministritel, riigisekretäril, kohtunikel, riigi peaprokuröril, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. Eelnõu puudutab kokku 271 ametikohta, neist enamus (254) on kohtunikud.
Ametipalga indekseerimise metoodikat ei muudeta teistel sama seadusega reguleeritavatel ametikohtadel – riigikogu liikmetel, presidendil, riigikohtu esimehel, õiguskantsleril, riigikontrolöril ning Eesti Panga nõukogu liikmetel.
Kuigi nii riigikohus kui ka kohtunike ühing tõid oma arvamuses välja väga olulisi probleeme, ei ole õigusloojad lasknud ennast neist häirida. Kooskõlastustabelist leiab üksnes ühe kommentaari: "teadmiseks võetud".
Üldises keerulises olukorras, kus ühiskonna tähelepanu köidavad arusaadavalt pigem sõjad, elektrikatkestused, majanduse halb seis või automaks, võib see otseselt paarisadat inimest puudutav teema näida ju tühisena. Kahjuks on aga tegemist näidisjuhtumiga õigusloome kvaliteediprobleemidest. Lühiajalise näilise võidu saavutamise nimel riskitakse pikaajaliste negatiivsete tagajärgedega, mis võivad mõjutada suurt osa ühiskonnast.
Esiteks on tegemist juba viimasel ajal tavaks saanud juhtumiga, kus eelnõule arvamuse avaldamiseks sisuliselt aega ei jäeta. Eelnõu esitati kooskõlastamisele reedel, 22. septembri tööpäeva lõpus ning arvamust oodati esmaspäeva keskpäevaks. Kas kohtunikud, kellel õigusemõistmist ootavate asjade järjekord ukse taga, peavadki olema nädalavahetuseti valves, et äkki valitsus plaanib midagi? Ometi tekitab muu hulgas kohtunikele tööd juurde just seesama nigel õigusloome kvaliteet.
Teiseks puuduvad eelnõu seletuskirjast faktid. Pole ära toodud puudutatud inimeste hulka ega eeldatavat mõju riigieelarvele. Nenditakse, et eelnõuga saavutatava rahalise kokkuhoiuga on 2024. aasta riigieelarve seaduses juba arvestatud. Kuid tegelikult ju seadust veel ei ole, on eelnõu, ning sellist infot ka riigieelarve dokumentidest ei leia.
Kolmandaks peegeldub seletuskirjast vastu riigikorralduse, eriti põhiseaduslike institutsioonide ja kohtute töö olemuse erisuste eiramine. Võrreldakse võrreldamatut. Ei tehta vahet põhiseaduslikel personaalinstitutsioonidel nagu õiguskantsler või president ning riigikohtul ja teistel kohtutel, kus kõigil kohtunikel on võrdne otsustusõigus õiguse sisuliste küsimuste üle. Ei eristata ka lühiajalisi poliitilisi ametikohti eluaegsest sõltumatust kohtuniku ametist.
Kohtunike ametipalga kärbe ei ole võrreldav üldise avaliku teenistuse palgafondi kärpega. Ametipalk ongi põhimõtteliselt kogu kohtunike võimalik sissetulek. Lisatasu makstakse kohtunikele harva, vähe ja vähestele. Lisateenistuse saamise võimalused on äärmiselt piiratud.
Väljaspool kohtunikuametit võib töötada üksnes õppe- ja teadustööl. Ei tohi olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige. Näiteks eelnõuga reguleeritud esimese astme kohtunike ametipalk on samal tasemel justiitsministeeriumi asekantslerite ametipalgaga, kuid viimastele saab maksta ja on ka makstud lisatasusid. Nende võimalused lisateenistuseks on samuti piiratud, kuid siiski suuremad kui kohtunikel. Ning ministeeriumi palgafondi kärbe ei pruugi konkreetsete ametnikeni üldse jõudagi.
Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsis esitatakse pigem üldiseid argumente ja kohtupraktika viiteid ilma konkreetse regulatsiooni asjaoludesse laskumata.
Mis kasu on näiteks õiguskindluse õõnestamise tasakaalustamiseks jõustumistähtaja lükkamisest tulevasse kevadesse, kui kohtunike ainus võimalus uue regulatsiooniga kohaneda oleks ametist lahkuda?
Niigi on kohtunike ametikohti täitmata ja kohtud ise viitavad, et lähiajal võib pensionile siirduda 20 protsenti kohtunike koguarvust. Tõenäoliselt ei suurendata kohtunikuameti atraktiivsust, kui läbi kaalumata muudatustega kohtunikkonda nörritatakse ning erasektoris ootab oluliselt suurem palk. Peamine küsimus polegi ehk rahas, vaid kohtunike austamises.
Valitsus teatab, et raskel ajal peavad kõik kokku hoidma ja tuleb eraettevõtetega keeruliseks muutunud majanduslikus olukorras solidaarne olla. Aga vaevalt soovivad eraettevõtted, et nende kohtuasju hakkaksid lahendama kohtunikud, kes on jäänud kohtusüsteemi peamiselt seetõttu, et mujal tööd ei saa.
Kuigi otsused võivad olla juba ette poliitiliselt ära tehtud, ei vabasta see ametnikke ülesandest otsustajate ehk riigikogu ette tuua kogu olulist infot ning kohustusest eelnõu mõjusid igakülgselt analüüsida. Lihtsalt midagi kokku kirjutada võiks lasta pigem tekstirobotitel. Etteantud tulemusega analüüsi teeb masin juba praegu väga edukalt ära. Nii hoiaks ametnike tööle kuluvat aega ja raha palju enam kokku, kui oleks loodetav sääst viidatud eelnõust.
Kõige olulisem on see, et ma pean kodanikuna saama uskuda, et see, mida minu riik teeb, on hästi läbi mõeldud. Sellise usalduse murenemine on riiklusele palju suurem kuristik kui auk riigieelarves.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel