Eelmise aasta sügisel, kui eelarvekõnelused olid vähemalt sama pingelised kui tänavu, tuli valitsus välja kõlava teatega: suurem osa avaliku sektori palgafondist külmutatakse ning kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu tempo väheneb poole võrra.

Ministrite, õiguskantsleri, riikliku lepitaja, aga ka riigikogu liikmete, kohtunike ja veel paljude tähtsate riigiteenistujate palk on seotud spetsiaalse palgaindeksiga, mille suuruse määrab keskmine palgakasv ja elukalliduse tõus.

Eelmise aasta lõpus vastu võetud seaduse järgi võetakse palgaindeksi muutust arvesse ainult poole võrra. Selle mõjul ei kerkinud ministrite ja kohtunike palk tänavu 10,6 protsendi võrra, vaid kõigest 5,3 protsendi võrra. Näiteks maakohtu kohtunikud oleksid ilma seadusemuudatuseta saanud 865-eurose palgatõusu, nüüd pidid nad leppima 432-eurose palgatõusuga.

Seadusemuudatus ei puudutanud põhiseaduslike institutsioonide juhte, näiteks õiguskantslerit, riigikohtu esimeest ja presidenti, samuti riigikogu liikmeid.

Ka kõigi teiste kõrgete riigiteenistujate tarbeks kirjutati seadusesse väike leevendusparagrahv. Selle järgi taastub 2028. aasta märtsis seadusemuudatuse eelne olukord. Ehk tolle aasta palk arvutatakse välja nii, nagu oleks kõrgemate riigiteenistujate töötasu kogu aeg ilma poolitamata kerkinud. Paljusid kõrgemaid riigiteenistujaid, kes siis tööl on, ootab 1000- kuni 1700-eurone palgatõus.

Poolsada kohtunikku pöördus kohtusse

Kõige valulisemalt reageerisid seadusemuudatusele kohtunikud. Neist paljude hinnangul oli muudatus põhiseadusega vastuolus ning sestap pöördus 55 kohtunikku halduskohtusse.

Eesti Kohtunike Ühingu juht Anu Uritam ütles, et kohtusse ei mindud napi palga või liiga väikese palgatõusu pärast.

"Põhjus seisneb selles, et me leiame, et kohtunike palgasüsteemi muutmine poliitilistel põhjustel ei tohiks olla õigusriigis lubatud," sõnas Uritam.

Ta selgitas, et läinudaastane seadusemuudatus rikub paljude kohtunike hinnangul nii õiguspärase ootuse, õiguskindluse, võimude lahususe kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Ta tuletas meelde, et aastaid tagasi, kui uutelt kohtunikelt võeti õigus eripensionile, lubati, et nende töötasu kerkib vastavalt indeksile.

"Kohtunikel peaks olema võimalus eeldada ja loota, et seadusega neile tagatud palgasüsteemid ei muutu. Ja iseäranist ei tohiks need muutuda siis, kui selle muudatuse taga on mingisugused poliitilised eesmärgid või soovid," sõnas Uritam.

Ta usub, et riigikogu ei aeglustanud kõrgemate riigiteenijate palgatõusu siirast murest eelarvetasakaalu pärast. "Sest kohtunike arv on väike ja riigieelarveliste vahendite kokkuhoid tegelikult marginaalne. Pigem oli kogu sellel KRAPS-i muudatusel populistlik, poliitiline eesmärk," ütles Uritam.

Kohtunikud saatsid oma kaebused Tallinna ja Tartu halduskohtusse, kus sisulise menetluseni pole veel jõutud.

Justiitsministeerium taastaks palgakasvu tempo juba 2025. aastal

Kuid alanud nädala esmaspäeval tuli justiitsministeeriumist uudis, mis võib kogu arutelule uue suuna anda. Nimelt saatis justiitsminister Liisa-Ly Pakosta kooskõlastusringile eelnõu, millega pöörataks tagasi eelmise aasta seadusemuudatuse see osa, mis puudutab kohtunikke.

Teiste sõnadega, kui eelnõu seaduseks saab, kerkib kohtunike palk alates järgmisest kevadest sellises tempos, nagu poleks midagi vahepeal muutunud. Riigikohtu kohtunikele tähendab see seniplaanituga võrreldes 582 euro võrra suuremat palgatõusu. Ringkonnakohtunikud saaksid plaanituga võrreldes juurde 514 eurot ja esimese astme kohtunikud 446 eurot.

Riigile tähendaks see tuleval aastal kahe miljoni eurost, 2026. aastal 3,6 miljoni eurost ning 2027. aastal 4,7 miljoni eurost lisakulu.

Eelnõu seletuskirjas kasutatakse suuresti samu argumente, millega kohtunikud ise oma palgatõusu kaitsesid.

"Ka rahvusvaheline arusaam on selles, et õigusriigis poliitikute poolset rahalist sekkumist kohtunike töösse ei loeta heaks tooniks," ütles justiitsminister Liisa-Ly Pakosta.

Pakosta: kohtunikud ise eelistavad palgakärpele efektiivsemat kohtusüsteemi

Pakosta rõhutas, et erinevalt teistest kõrgetest riigiteenistujatest nimetatakse kohtunik ametisse kogu eluks.

"Ta ei tohi muid asju teha, ta peab oma tööga korjama kokku ka pensionipõlve tagatised. Ja see, et kohtunike amet on eluaegne, eeldab ka riigilt endalt mingit stabiilsust," selgitas Pakosta.

Ka eelnõu seletuskirjas rõhutab justiitsministeerium, et kohtunikele kehtivad ulatuslikud tegevuspiirangud. "Sellised piirangud sisuliselt välistavad kehtiva õiguse järgi täiendava tulu teenimise ning piiravad kohtunikel ulatuslikult investeerimise ja säästude majandamise võimalusi," märkis ministeerium.

Samas pakkus justiitsministeerium alles paar kuud tagasi välja teise eelnõu, mis neid piiranguid oluliselt leevendaks. Tolle eelnõu järgi võiks kohtunik tegeleda nii ettevõtluse kui ka õigusloomega tingimusel, et kõrvaltegevus ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärtuste ega kutse-eetikaga.

Pakosta ütles seepeale, et kohtunike sõltumatus on kompleksne teema ning sellesse panustavad nii värskelt välja käidud palgatõus kui ka tegutsemispiirangute vähendamine.

Pakosta rõhutas, et kohtute endi otsustada võiks olla ka see, kuidas täpselt süsteemist raha kokku hoida. Ta juhtis tähelepanu hiljutisele küsitlusele, kus 76 protsenti kohtunikest leidis, et eelistaksid palgakärpe asemel kohtuteenistujate ametikohtade täitmata jätmist.

"Pigem peaks olema nii, et kui riik teeb kärpeid, siis vähendatakse kohtute eelarvet tervikuna ja kohtud ise peaks vaatama, kust nad ise leiavad, et kõige vähem haavavam on kärpeid teha," rääkis Pakosta.

Ta tõstis esile, et Eestis on 17 kohtumaja. "Võib-olla on meil vaja vähem kohtumaju. Sealt saab juba olulist kokkuhoidu," pakkus Pakosta.

Minister: plaanitava palgatõusu taga pole kohtunike kohtusse pöördumine

Pakosta kinnitas, et 55 kohtuniku otsus pöörduda läinudaastase seadusemuudatuse tõttu halduskohtusse, justiitsministeeriumi otsust ei mõjutanud. "Need ei ole kuidagi omavahel seotud," sõnas Pakosta ning märkis, et 2009. aastal ütles riigikohus, et põhimõtteliselt võib vajadusel ka kohtunike palka kärpida.

Anu Uritam tervitas justiitsministeeriumi uut suunda. Samas ei tõtanud ta ütlema, et kohtunikud halduskohtusse tehtud avaldused tagasi võtavad. Seda peab iga kohtunik Uritami sõnul ise otsustama.

"Aga üldiselt ma arvan, et selle vaidluse eesmärk ei ole olnud saada tagasi neid mõndasadat eurot, vaid selle eesmärk oli põhimõtteline," ütles Uritam.