Regionaalminister Madis Kallas ütles ERR-ile, et tasuline sõit hakkab kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist ning praegu ei näe ta sellele mingeid takistusi.

Ministeerium on saatnud kirja ühistranspordikeskustele, kus soovib ettepanekuid, kuidas tasuline sõit kehtestada.

"Me peame ka seda arvestama, et mitmes Eesti maakonnas on juba praegu sisuliselt sama süsteem korraldatud ehk ta ei ole midagi sellist, mida Eestis ei ole praktiseeritud või mis nõuab täiesti nullist kümnete süsteemide ümber tegemist," sõnas Kallas.

Praeguse plaani kohaselt saavad tasuta sõita kõik kuni 19-aastased (kaasa arvatud) inimesed ning ülemiseks piiriks on 63. eluaasta.

Kallas rõhutas, et kõiki üksikasju ei ole veel lukku pandud, kuid sellised numbrid on esimestest aruteludest läbi käinud. Selgus peaks saabuma kaks kuud enne piletiga sõidu perioodi algust ehk novembri alguseks.

"Kas ta nüüd läheb aasta-kaks siia-sinna, seda saame näha selle kuu aja jooksul, mis meil need arutelud kestavad, aga pigem arvan, et see võiks olla see vahemik," sõnas minister.

Üksikpileti hind võiks Kallase sõnul jääda suurusjärku 1,5 eurot ja selle kehtivusaeg võiks olla poolteist tundi. Kuupilet võiks maksta 20-25 euro ringis ja see võiks olla ühe tsooniga, tegemata piirkondlikke erisusi.

See, et pileti hind ei sõltu kilometraažist, vaid sõidu ajast, on uudne lähenemine ning Kallase sõnul on see nii just regionaalaspektist tingitult.

"Kui me toome kilomeetri sisse, lähevad kõige keerulisemaks ja kallimaks piletid just kaugemates piirkondades ja see ei täida regionaaleesmärki, mis paremal ühistranspordil tegelikult peaks olema," selgitas ta.

Siiski rõhutas regionaalminister, et kõigis küsimustes on arutelud veel ees ja oodatakse ühistranspordikeskuste ettepanekuid.

Piletimüük ei too hüppelist tulude kasvu

Ka praegu pole ühistransport kõikjal tasuta, näiteks Pärnu maakonnaliinidel tuleb bussipileti eest maksta. Uuest aastas peaks aga sealgi mindama üle ühtsele, kogu Eestis kehtivale piletisüsteemile, nii oleks see ka üle Eesti kõigile arusaadavam.

Ühistranspordi tasuliseks muutmine ei too riigile piletituluna väga suuri summasid.

Kallas tõi välja, et ühistranspordiga sõidab maakonnaliinidel alla viiendiku inimestest ja seetõttu prognoositakse ka piletitulu järgmiseks aastaks sõltuvalt reisijate hulgast ja lõplikust piletihinnast kolm kuni viis miljonit eurot.

"Meie oleme kokku leppinud ka riigieelarve arutelude käigus, et regionaal- ja põllumajandusministeeriumi üks prioriteete on parem ühistransport ja selleks nii täiendav piletitulu aitab seda tagada," sõnas minister ja märkis, et piletitulu võiks aidata tuua rohkem liine, sagedasema võrgu ja muid uusi lahendusi.

Järgmistel aastatel saab ühistransport riigieelarvest ligi 10 miljonit eurot lisaraha. Kallase sõnul läheb seegi ühistranspordivõrgu tihendamisse, parandamisse ja ka ühekordsetesse investeeringutesse.

"See on kokkulepe. Mitte nii, et pilet läheb tasuliseks ja liinivõrk jääb samaks, vaid lihtsalt inimesed hakkavad edaspidi maksma selle eest – see meie eesmärk ei ole. Ühistransport peab minema ka paremaks," kinnitas ta.

Minister ütles, et lisaraha peaks jõudma reaalselt teenuse tarbijani ehk tähendama rohkem või sagedamini käivaid bussiliine või nutikaid lahendusi, aga praegu on tegu siiski alles riigikogule esitatava eelarvega ja täpsemalt millisel kujul saab seda raha kasutada, selgub hiljem aruteludel ühistranspordikeskusega.

Suuremad muutused saabuvad 2025. aastast

Kallase sõnul ei saa eeldada, et kõik muudatused viidaks ellu kohe uue aasta 1. jaanuarist, sest protsess võtab aega ja osa muudatusi tuleb alles kevadel, osa suvel või sügisel.

"Suuremas plaanis me tahame parema ühistranspordi koostöös keskustega käivitadagi 2025. aasta algusest. See annab piisava üleminekuaja ja saame ka vajadusel mõned pilootprojektid veel läbi viia ja vaadata, kuhu ja kuidas me peaksime täiendavaid vahendeid investeerima, et oleks täidetud peamine eesmärk, et ühistransport oleks inimestele mugavam ja paremini kättesaadav, aga see nõuab täiendavaid vahendeid," tõdes ta.

Praegu ei ole bussisõitjal veel võimalik järele kontrollida, kuhu ja millise piletihinnaga ta järgmisel aastal sõitma saab hakata, kuid Kallas märkis, et plaanides on ühtne piletisüsteem koos reaalajas ühistranspordi jälgimise süsteemiga täiesti olemas.

Ühistranspordikeskuste ja vedajate ettepanekuid hakatakse selle aasta lõpus ja järgmise aasta esimeses pooles analüüsima, et paika panna, millised projektid on eelisarendatavad ja mis jääb ootama lisaraha.

Riigi panust ei plaanita Kallase sõnul vähendada ja arvestatakse, et see jääb sõltumata piletitulust peamiseks rahastusallikaks. Aastas kulub ühistranspordi dotatsiooniks Kallase sõnul üle 70-80 miljoni euro, kui aga indekseerimist arvesse võtta, siis ka üle 100 miljoni euro. Tegelik vajadus oleks veelgi suurem.

Muudatused toovad transpordikeskustele ka lisakulutusi

MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kristjan Noormägi ütles, et muudatused elluviimiseks peavad nad täiendama piletimüügiseadmeid, mille täpne kulu selgub protsessi käigus.

"Kindlasti omab piletihinna kehtestamine sõitjate arvule mõju ja võib eeldada, et vähemalt alguses pigem sõitjate arvu vähendades, aga kui suurel määral, on raske öelda. Samas teistpidi, kui muud ka kulud suurenevad, kütusehinnad liiguvad tõusvas trendis ja ületavad osade autoga liiklejate valuläve, siis see jällegi võib meelitada osad autoga sõitjad bussidesse," märkis ta.

Noormägi hinnangul on kogu ühistranspordi kulusid arvestades võimalik laekuv piletitulu üsna väikese mõjuga ja riiklik doteerimine on selles sektoris ka tulevikus vajalik ja vältimatu.

"Me peame tagama liikumisvõimalused ka sellistes kohtades, kus liinivedu ei tasu rahaliselt iialgi ära ja siin me peamegi arvestama sotsiaalse aspektiga ja nägema numbrite taga inimesi, kellele see teenus on hädavajalik ja oluline. Näiteks on meil käigus ka nii-öelda leivakaliinid, mis viivad osadel päevadel maakohtadest inimesed piirkonna tõmbekeskustesse, kus nad saavad oma toimetused ära teha ja seejärel toimetab buss nad kodu lähedale tagasi. Bussijuht teab neid inimesi ja inimesed teavad omakorda bussijuhti," tõi ta välja.

Lisaks on ka nõudeotsad, mis annavad võimaluse inimestel teatud päevadel külastada näiteks kalmistut, et lähedaste haudade eest hoolt kanda. Kui peaks tekkima võimalus, et piletitulu ei lähe pelgalt suurenevate kulude katteks, vaid selle arvelt saaks reaalselt liinimahtu suurendada, siis oleks sellel Noormägi hinnangul märgatav positiivne mõju.

Lähiaastail valitsuse otsusel eraldatav 10 miljonit eurot lisaraha on Noormägi sõnul suureks abiks, kui see peaks olema mõeldud puhtalt investeeringuteks ja liinivõrgu parendamiseks. Mõju sõltub aga sellest, milliseks kujuneb konkreetne summa, kuidas see üle Eesti jaotub ja milleks see täpselt on mõeldud.