"Eelnõul oleks ulatuslikud negatiivsed mõjud kohtusüsteemi, aga ka prokuratuuri, kokkuvõttes õigusriigi toimimisele. Eelnõus käsitletud riigiteenijate nominaalpalga kasvu peatamine toob inflatsiooni tingimustes 2027. aastaks kaasa kohtunike, samuti nendega seotud kohtujuristide ja kohtunikuabide palga tegeliku väärtuse langemise ca 15 protsendi võrra," kirjutas riigikohtu halduskolleegiumi esimees riigikohtu esimehe ülesannetes Ivo Pilving tagasisides rahandusministeeriumile.

Pilving kirjutas, et eelnõu seletuskirjas pisendatakse selle mõju, viidates kohtunike nominaalpalga kasvule 15 protsenti 2027. aastaks.

"Inflatsioonitempos püsimiseks peaks nominaalpalk selle prognoosi ja KRAPS-i (kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus - toim) kehtiva valemi kohaselt tegelikult kasvama vähemalt 30 protsenti. Kuna kärbitud valem katab ära sellest vaid poole, väljendab ülejäänud 15 protsenti ligikaudu palga vähenemist de facto, st tänastes hindades langust praeguselt 5407 eurolt 4530 eurole," märkis Pilving.

Riigikohtunik toob ka välja, et möödunud kümnendil kaotati kõik muud kohtunike sotsiaaltagatised (kohtuniku vanaduspension, kohtunike väljateenitud aastate pension, staažitasud, töövõimehüvitis, toitjakaotuspension). Neid sõltumatuse riiveid õigustati just stabiilselt indekseeritava palgaga. 

Pilving märgib, et kohtunike palga de facto vähendamine võiks lühiajaliselt ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks tulla kõne alla, kui sarnaseid meetmeid rakendatakse mh seadusandliku-, täitev- ja kohtuvõimu esindajate suhtes.

"Praegune eelnõu neile tingimustele ei vasta. Meede on pikaajaline, alalise järelmõjuga ning kaotab tasakaalu iseäranis riigikogu liikmetega, ehkki PS § 75 ei takista nt riigikogu liikmete kuluhüvitiste vähendamist. Kui KRAPS-i indeks vajaks põhimõttelisest korrigeerimist, tuleks seda läbimõeldult teha ühetaoliselt kõiki institutsioone puudutavalt, jõustades muudatuse pärast riigikogu järgmisi valimisi."

Pilving lisas, et kuigi kohtunikke koheldaks eelnõus ministritega, sh peaministriga õiguslikult samaväärselt, on muudatuse faktiline mõju kohtunikele märksa intensiivsem.

"(1) Ministrid pole ametis eluaegselt, vaid suhteliselt lühiajaliselt; (2) ministri palk ei ole peamine motivaator valitsuse liikmeks asumisel; (3) ministritel on ka muid olulisi ametihüvesid; (4) ministri ameti lühiajalisus võimaldab hõlpsamalt jätkata muu tulu teenimist, nt investeeringutest. Samuti on riigikogu liikmetel, kelle palk jääb puutumata, kõrvaltulu teenimise võimalused. Vähetähtis pole selles kontekstis ka kohtunike ametivanuse ülempiir."

Riigikohtunik leiab ka, et eelnõu koostamisel on rikutud ulatuslikult õigusloome head tava, sest korrektne mõjuanalüüs puudub ning eelnõu saadeti kooskõlastamisele vaid näiliselt.

"Reedese tööpäeva lõpus, oodates vastust järgmise tööpäeva lõunaks. Mingit objektiivset kiirustamise vajadust eelnõuga ei ole, sest riigieelarve pingelisele seisule juhtisid valitsuskoalitsiooni osapooled tähelepanu juba pool aastat tagasi. Kohtute haldamise nõukojal kui kollegiaalorganil ei ole võimalik eelnõu arutada loetud tundidega," märkis Pilving.

Rahandusminister Mart Võrklaev saatis eelmisel reedel kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks eelnõu kõrgemate riigiteenijate palgatõusu vähendamise kohta, millele palus kooskõlastus või märkused esitada juba esmaspäeval kella 12-ks.