Noorte ligitõmbamiseks on kavas kohtunikutöö kitsendusi leevendada
Süvenev mure kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast on pannud otsima lahendusi, et kaasajastada kohtunikuametit ning muuta see töö noortele meelepärasemaks.
Justiitsministeerium on välja pakkunud kohtunike seadusesse neli muudatust, mis leevendaksid mõningaid kitsendusi, mis kohtunikuametiga kaasnevad. Need on kohtunikule tagasiside andmine, töötamine osalise töökoormusega, ametikitsendused ja ametist vabastamine vanuse tõttu.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles ERR-ile, et kõigist neist ettepanekutest on kohtusüsteemis varem juttu olnud. "Me ei saa aga niimoodi öelda, et kohtunikkond väga ühtne nende kõigi osas oleks," sõnas ta.
Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm ütles, et praeguseks ette valmistatud muudatused on kokku pandud selle tagasiside põhjal, mis tuli nii kohtunikeks kandideerijatelt kui ka neilt, kes on otsustanud mitte kandideerida.
"Käimas on kohtunike põlvkonnavahetus, mis tingib kohtunikuameti muutusi, et vastata noorte juristide ootustele tööandjale. Me teeme seda toimiva kohtusüsteemi ja ühiskonna jaoks, et meil oleks piisavalt kohtunikke ja kohus töötaks hästi," rääkis Reintamm.
Kohtusüsteemi sisene tagasiside
Esimene ettepanek on anda kõrgema astme kohtunikule pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks. Tagasiside algatamise õigus on ringkonnakohtul, riigikohtul, kohtu esimehel ja kohtunikul endal, kui ta tunneb, et vajab tagasisidet, selgitas Reintamm.
"Tagasiside võib puudutada kõiki kohtuniku töövaldkondi: menetluse juhtimise korraldamist, tööjaotust kohtunike ja ametnike vahel, menetlusnormide järgimist. Ja see tagasiside ei ole regulaarne, vaid vastavalt vajadusele."
See on Reintamme sõnul vajalik selleks, et kvaliteedikontroll toimuks kohtusüsteemi sees.
"Eesmärk on toetada kohtunike professionaalset arengut ja tõsta kohtute kvaliteeti. Kohtusüsteem ise valvab oma kvaliteedi üle," ütles Reintamm.
Villu Kõve märkis, et tagasiside teemal on läbi aastate olnud kohtunike seas väga erinevad arusaamad. Nagu ka selles, kas tagasiside andmine peaks olema seaduses kirjas.
"On mõtteküsimus tõesti, kui formaliseeritud see olema peaks. Kes seda siis teeb, mida selle käigus uuritakse ja kõige olulisem on ka, et mis selle tagajärg on, kui sulle antakse negatiivset tagasisidet, ja kuhu see siis viia võib. Siin on terve rida niisuguseid haruküsimusi ja ma praegu olen siin pigem äraootaval seisukohal," ütles Kõve.
Osalise koormusega töö pikendamine
Teiseks soovitab justiitsministeerium võimaldada kohtunikul töötada osalise koormusega pikema aja jooksul. Rõhk on siin lause lõpus, sest osakoormusega saavad kohtunikud töötada praegugi. Küll aga lubab seadus seda teha ühe aasta kaupa ning igal aastal tuleb taotleda pikendamist.
"Kuid nüüd me teeme ettepaneku, et ta võib kohe näidata ka pikemat perioodi, näiteks kaks aastat või rohkem," ütles Reintamm.
Seda ettepanekut peab Kõve kõige olulisemaks, eriti praegu, kus kohtus on inimesi puudu.
"Ühtepidi lähevad inimesed pensionile, nad on võib-olla läbi põlenud ja tahaksid puhata, aga samas nad võib-olla oleksid nõus meil osakoormusega süsteemis jätkama. Ma väga tahaks loota, et see võimalus nüüd tekib, et me saaksime ka kohtunikuna edasi töötada ja panustada mingis väiksemas osas olukorras, kus me uusi inimesi ei leia nii kiiresti," rääkis riigikohtu esimees.
Kõve sõnul saaksid ka uued inimesed osakoormusega töötada selleks, et süsteemi rahulikult sisse elada.
Kohtunik ettevõtjaks
Kolmandaks tekiks seaduse muutmisel kohtunikul võimalus tegeleda ettevõtlusega.
Justiitsministeeriumi väljatöötamiskavatsuses seisab, et kohtunikule kehtivad ettevõtlusega tegelemise piirangud on olnud muutumatud 20 aastat. "Äri- ja majanduskeskkond on selle aja jooksul edasi arenenud ja on küsitav, kas kõik piirangud ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud."
Reintamm selgitas, et päris iga asjaga kohtunik siiski tegeleda ei saa: "Ta saab tegeleda vaid sellise ettevõtlusega, mis on kooskõlas kohtuniku eetikakoodeksiga. Tal on ettevõtjana tegutsemiseks vajalik kohtu esimehe nõusolek. Ta peab vältima huvide konflikti. Ta ei tohi tegeleda õigusteenuste osutamisega. Ja peab vaatama, et tal see kõrvaltegevus ei segaks tema põhitööd."
Kõve sõnul on selles ametikitsenduste leevendamise küsimuses samamoodi süsteemis väga suured erimeelsused, kus nooremad pigem soovivad piirangute leevendamist, kuid on ka vastaseid.
Teenistusaja pikendamisel halduskoormus väheneb
Neljas muudatus lubaks lihtsamini taotleda kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära pikendamist. See on puhtalt halduskoormuse vähendamise küsimus, sest plaani järgi ei oleks vaja enam kohtute haldamise nõukoja nõusolekut ja kohtunik saab taotluse esitada otse riigikohtule.
Kõve kinnitas, et see muudatus teeb praeguse olukorra lihtsamaks neile, kes soovivad pensioniea saabudes ametis jätkata.
Riigikohtu esimees ütles, et toetab justiitsministeeriumi tõstatatud teemadega tegelemist ja edasiminekut eeldusel, et leitakse lahendus, mis töötab ja on ka enamusele vastuvõetav. Tema sõnul on see samm õiges suunas.
"Lõpuks tuleb need otsused ja valikud teha. Mõte on ikkagi selles, et kohtunikuamet muuta atraktiivsemaks ja kaotada ära ebaselgus, mida kohtunik tohib teha ja mida ei tohi. Praegu on ka selliseid võib-olla segasemaid alasid," rääkis Kõve.
Justiitsministeeriumi plaani järgi võiks kohtute seaduse muutmise eelnõu jõustuda järgmise aasta teises pooles.
Toimetaja: Merili Nael