Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas möönis, et kerge praeguses olukorras eelarvet kokku panna ei olnud. Maksutõusud ettevõtjaid mõistagi ei rõõmusta ning samas ei näe Aas, et jutt nulleelarvest oleks praegu reaalsete sammudega sisustatud.

"Jääme lootma, et järgmistel aastatel me näeme reaalseid tegusid ka, aga tundub, et vähemalt hoiakute mõttes on see valitsus õigel teel, kuluralli on läbi, me ei saa üle oma võimete elada," rääkis Aas.

Vähest ambitsioonikust tasakaalu suunas liikumisel heidab ette ka eelarvenõukogu, tervitades samas tasakaalu poole püüdlemist. Küsimusi tekitab see, et puudujääki nähakse ette ka järgmistel aastal, mil majandus peaks kasvama.

"Uus eesmärk, mis jätkab puudujäägiga ka järgnevatel aastatel, ei ole piisavalt ambitsioonikas. Teiseks, ka tänase strateegia kohaselt peaks eelarvepuudujääk vähenema kiiremini ehk kui see eelarve vastu võetakse, tähendab, et kindlasti tuleb muuta ka eelarveseadust. Täna kehtivale seadusele see eelarvestrateegia ei vasta," ütles eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber.

Investeeringutest lõviosa annavad eurotoetused, mille kasutuselevõtt eeldab ka riigi omafinantseeringut.

"Jah, 1,9 miljardit kavandatud investeeringuid, aga kui palju neist õnnestub realiseerida. Näeme, et sel aastal ka suurusjärgus natuke vähem oli planeeritud vahendeid, aga esimesel poolaastal see tempo ei olnud nii kiire kui eelarves kavandatud. Jätkuvalt on risk, et ka järgmisel aastal ei õnnestu kogu seda mahtu kasutusele võtta," rääkis endine rahandusminister, riigikogu liige Aivar Sõerd (RE).

"Ligi kaks miljardit kõlab ju väga uhkelt. Aga millegipärast just teedeehituses – mõtleme suurtele ühendustele Tartu ja Pärnu vahel – ei ole näha, et ühtegi eurot juurde tuleks, pigem mahud kukuvad suurelt. Siis tekib küsimus, et kuhu need investeeringud lähevad ja miks need ei jõua teedevõrku," rääkis Arto Aas.