"Kui ma peaksin ühe lausega iseloomustama järgmise aasta eelarvet, siis see on samm kulude kontrolli alla saamise või kuluralli lõpetamise poole. Me oleme viimasel seitsmel-kaheksal aastal elanud üle oma võimete ja see ei saa paraku igavesti jätkuda," ütles Kallas poliitilises avalduses.

"Valitsuse eelarvepoliitiline eesmärk on riigirahanduse olukorda sammhaaval parandada ning seetõttu on valitsussektori panus hoida nelja aastaga kokku ligi 350 miljonit väga oluline. Me soovime tõesti tuua riigivõla kontrolli alla. Eesti Vabariigi üheks oluliseks julgeolekugarantiiks on korras riigieelarve," lisas ta.

Kallas ütles, et 2024. aasta riigieelarve koostamisel on valitsus lähtunud viiest valdkonnast: Eesti sõjalise riigikaitse ning laiapindse julgeoleku rahastamine, majanduskasvu toetamine läbi rohereformide, riigi rahanduse jätkusuutlikus, haridus ja Ukraina toetamine.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles oma sõnavõtus, et koos riigieelarvega oleks valitsus pidanud esitama poliitikapaketi majanduskasvu toetamiseks, ent seda ei ole.

"Vastupidi, valitsuse poliitilised sammud on süsteemselt suunatud Eesti ettevõtluse ja majanduse ebakindluste süvendamisele, mitte maandamisele. See on olemuslik viga," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul tuleb kõik kevadel langetatud maksutõusud uuesti kriitiliselt üle vaadata ning uued kavandatud maksutõusude ideed külmutada.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik ütles, et riigieelarve on kriise süvendav ja visioonitu dokument.

"Riigieelarve peab adresseerima Eesti riigi kõige olulisemaid murekohti – ebavõrdsuse vähendamine, tervishoiusüsteemi tugevdamine, rahvastiku- ja majanduskriisi lahendamine ning julgeoleku kindlustamine. Praegusel valitsusel puudub aga nii lühike kui pikk plaan," nentis Tanel Kiik.

"Mitme samaaegse kriisi ajal on riigi kohus toetada oma inimesi ja ettevõtteid. Seda vajadusel ka puudujäägis eelarve hinnaga, kuniks pole valmisolekut Eesti maksusüsteemi tervikuna üle vaadata. 2024. aasta riigieelarve on ambitsioonitu dokument, millest nähtub, et valitsusel puuduvad nii visioon kui prioriteedid. Seetõttu tuleb riigieelarve parlamendis põhjalikult ümber teha," sõnas Kiik.

EKRE esimees Martin Helme sõnul kavatseb EKRE hakata riigieelarvet riigikogus blokeerima.

Riigikogu peab seaduse järgi riigieelarve vastu võtma 2024. aasta veebruari lõpuks, vastasel juhul ähvardavad riigikogu erakorralised valimised.