Riigikantselei koordineeritud ja päästeameti korraldatav Eesti lähiajaloo suurim kompleksõppus CREVEX23 (crisis and evacuation exercise) Muugal keskendub eelkõige ulatuslikule evakuatsioonile, kriisikommunikatsioonile ja suuremahulistele päästetöödele.

Õppusel teevad kaasa riigiasutused, erasektor, Viimsi, Jõelähtme, Maardu, Saue ja Tallinna omavalitsused ning 1100 vabatahtlikku rollimängijat. Õppus kestab 31 tundi järjest.

"Päästeamet harjutab õppusel kolme valdkonda – päästetöid, ohuteavitust ja evakuatsiooni, ent meie jaoks on suurim väljakutse just evakuatsioon, sest seda pole me saanud varem harjutada," ütles päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Õppuse stsenaariumi järgi põrkavad Muugal kokku kütuserongid, mis süttivad. Suurele tulekahjule lisandub plahvatuse oht, mis sunnib elanikud evakueeruma. Proovile pannakse suuremahulise evakuatsiooni korraldamine nii Muuga sadamast kui ka ohuga piirnevalt alalt.

Õppusele värvatud üle tuhande vabatahtliku mängivad evakueeritavaid. Ükski kohalik elanik oma kodust reaalselt lahkuma ei pea. Rollimängijate abiga katsetatakse, kuidas õnnestub evakueerida 1100 tsiviilelanikku sh koolidest ja hoolekandeasutustest ning mängitakse läbi kogunemiskohtade ja majutuskohtade korraldus.

Õppuse ajal mängitakse reaalselt läbi ka ohuteavituse edastamine. See tähendab, et ohualasse jäävatele telefonidele saadetakse õppuse infoga SMS-e (EE-ALARM), toimub raadio- ja tele ohuteavitus Eesti Rahvusringhäälingu kanalites ning õppuse ohualas (Muuga piirkonnas) kõlavad sireenid.

Ohuteavitus on õppuse osa ja sellele reageerima ei pea, rõhutas päästeamet.

Õppusest võtavad osa päästeamet, PPA, Tallinna Kiirabi, PERH, Tallinna Sadam, sh Muuga sadamas paiknevad ettevõtted, kohalikud omavalitsused – Maardu, Viimsi, Tallinn, Jõelähtme, Saue. Samuti Kaitseliit, Naiskodukaitse, kaitsevägi, terviseamet, sotsiaalkindlustusamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja riigikantselei.

Õppus toimub 28.–29. septembril. Esimesel õppuse päeval toimuvad suuremahulised välitegevused, teisel päeval jätkub õppus staabiõppuse formaadis.

Häirekeskus: 112 on kiire abi saamiseks, muul juhul helista riigiinfo telefonile 1247

Häirekeskus on valmis suuremaks kõnekoormuseks ja palub õppusega seotud küsimustega helistada riigiinfo telefonile 1247, et hoida hädaabinumber vaba kiire abi saamiseks.

Õppuse tõttu võib Muugal näha suitsu, tavapärasest suuremal hulgal alarmsõidukeid ja päästetehnikat, ühtlasi saavad ohualasse jäävad telefonid SMS-teavitused saatjalt EE-ALARM ning sõnumi sisus on alati viide õppusele.

"Sõnumid saadetakse ohualas ehk Muuga sadama ja aedlinna piirkonnas viibijatele, kuid sõltuvalt telefonimastist, millega mobiiltelefon parasjagu seotud on, võivad sõnumi saada ka näiteks piirnevatel aladel viibijad ehk Lasnamäe, Pirita, Maardu või Viimsi elanikud. Näiteks võib sõnum jõuda ka inimeseni, kes õppuse päeval liigub autoga mööda Tallinna-Narva maanteed ning jääb sõnumi saatmise hetkel parajasti ohuala lähedusse," selgitas häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.

Häirekeskus käivitab suuremate kriiside korral 1247 numbrilt kriisiinfo telefoni, et jagada usaldusväärset infot ja käitumisjuhiseid ning selle toimimist kontrollitakse ka seekordse õppuse käigus.