Eelarvekõneluste ajal käisid Eesti suuremate pankade juhid peaminister Kaja Kallase juures ja saavutasid kokkuleppe, millega pangad lubasid, et nad maksavad lähiaastatel märksa rohkem dividende.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler vastas ERR-i küsimusele, kas pankadel tuleb nüüd omakapitali vähendada ja milline roll on selles protsessis finantsinspektsioonil, et ta ei saa seadusest tulenevalt praeguses faasis kommenteerida konkreetseid panku ja asjaolusid.

Üldisemalt reguleerib Euroopa Liidus kõigi krediidiasutuste kapitalinõudeid üks kapitalimäärus, mis paneb paika, kui palju peab ühel pangal kapitali olema ja milline peab olema selle kvaliteet, et hoiustajate huve ja õigusi kaitsta ja panga maksejõulisust säilitada.

"Nende puhvrite osaks on teatud tingimustel ka kasum või akumuleeritud kasum või ka jooksvalt teenitud kasum," sõnas Kessler.

Juhul, kui neid puhvreid soovitakse erakorraliselt vähendada, allub see finantsjärelevalve otsusele, kas ja mis tingimustel seda pankadele lubada.

Kessler märkis, et Eesti pankade üle ei tee järelevalvet ainult finantsinspektsioon, vaid ka Euroopa Keskpank ning konkreetsel juhul tuleb kõigepealt asjaolud koostöös pankadega välja selgita, puhvrite suurust ja kvaliteeti hinnata ja seejärel vaadata, kas nende puhvrite vähendamise suhtes peab üldse mingi otsuse tegema või seda otsust ei olegi vaja.

"Kindlasti aktsionäride, omanike otsused siin peavad olema, aga kas on üldse vaja järelevalvejate otsust, see on praeguse hetkega lahtine, sest faktilised asjaolud tuleb endale järelvalvajal selgeks teha dialoogis subjektidega," lausus ta.

Teisisõnu tähendab see, et pangad peavad ütlema, kui palju nad tahavad omakapitali vähendada ja millised on nende puhvrid ning finantsinspektsioon ning Euroopa keskpank peavad seda siis analüüsima. Arvesse võetakse ka üldist majanduskeskkonda, laenuportfelli kasvu või kahanemist ja kvaliteeti ning palju muud.

Võib ka juhtuda, et asjaolude põhjal selgub, et järelevalveotsuseid polegi vaja ning piisab aktsionäride otsusest dividendid või kasum jaotada.

Konkreetsetest menetlustest on Kessleri sõnul vara rääkida, sest asjaolud alles selgitatakse välja ning puhvrid vaadatakse üle iga panga puhul eraldi. Niisugune menetlus ei ole avalik.

Seejuures sõltuvad protsessid ka panga suurusest. Swedbanki, SEB, LHV ja Luminori kohta teeb otsuse euroala ühine järelevalvenõukogu, kuhu kuulub ka Kessler. Väiksemate pankade nagu Coop puhul teeb otsuse iseseisvalt Eesti finantsinspektsioon.

"Järelevalvejate fookus on see, et ühel pangal säiliks stabiilsus, maksejõulisus, et puhvrid oleksid piisavad, et ta suudaks oma funktsioone täita, hoiustajaid kaitsta, krediteerida, et finantsstabiilsus oleks tagatud, see on järelevalvajate vaade. Pankade vaade on see, et ühelt poolt oma klientidele teenuseid osutada, teiselt poolt ka omanikke rõõmustada. Eks meil natuke vastuolulised need vaated võivad olla, aga mitte alati," tõdes finantsinspektsiooni juht ja isas, et tavaliselt jõutakse mingisuguse tasakaalupunktini.