X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 585. päev: EL valmistab ette pikaajalisi julgeolekulubadusi Ukrainale

{{1696132140000 | amCalendar}}
Ukraina kaitsjate päeva mälestusüritus Kiievis.
Ukraina kaitsjate päeva mälestusüritus Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Ukrainian Presidential Press Service

Ühendkuningriik kavatseb laiendada Ukraina sõjaväelaste väljaõppe mahtu ning kaalub selle raames ka oma instruktorite saatmist Ukrainasse, ütles Briti kaitseminister Grant Shapps. Samuti võivad Briti sõjalaevad asuda kaitsma Ukrainast väljuvaid viljalaevu, lisas ta. Venemaa oblasteid tabasid Ukraina drooni- ja mürsurünnakud. Euroopa Liidu välispoliitikajuhi sõnul valmistab liit ette pikaajalisi julgeolekukohustusi Ukrainale.

Oluline pühapäeval, 1. oktoobril, kell 22.55:

- Sunak pehmendas kaitseministri sõnu: Suurbritannia ei plaani kohe praegu sõdureid Ukrainasse väljaõpet andma saata;

- Biden: USA ei kavatse Ukraina kõrvalt minema jalutada;

- Borrell: EL on valmistamas ette pikaajalisi julgeolekulubadusi Ukrainale;

- Vene kaitseministeerium: õhutõrje võttis Ukraina kohal maha viis HIMARS-it ja 37 drooni;

- Venemaa oblasteid tabasid Ukraina drooni- ja mürsurünnakud;

- Ühendkuningriigi kaitseminister rääkis võimalusest tuua Ukrainasse väljaõpet andma Briti sõjaväelased;

- Venemaa julgeolekunõukogu asejuht, ekspresident Dmitri Medvedev ütles, et Ukrainasse sealseid sõdureid koolitama saabuvad Briti sõdurid oleksid Vene vägede jaoks legitiimsed sihtmärgid;

- Briti luure hinnangul annab Venemaa järgmise aasta riigieelarve tunnistust, et riigi juhtkond valmistub Ukrainas alustatud sõja venimiseks;

- USA president Joe Biden ja kaitseminister Lloyd Austin kutsusid kongressi kiirustama järjekordse toetuspaketi kinnitamisega Ukrainale;

- Venemaa tegi ööpäevaga 107 õhurünnakut;

- Vene relvajõud lasid droonid Ukraina pihta välja kolmest piirkonnast ning nende siht oli tabada Ukraina õhutõrjesüsteeme; 

- ISW väitel on Venemaa juhtkonnas segadus, mis alad konkreetselt aasta eest Ukrainalt annekteeriti;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit, 37 drooni, 30 suurtükki ja 11 tanki.

Sunak: Suurbritannia ei plaani kohe praegu sõjaväeinstruktoreid Ukrainasse saata

Briti kaitseminister Grant Shapps ütles pühapäeval, et Ühendkuningriik kavatseb laiendada Ukraina sõjaväelaste väljaõppe mahtu ning kaalub selle osana ka oma instruktorite saatmist Ukrainasse.

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak ütles mõni tund pärast Shappsi intervjuud, et riigil ei ole koheseid plaane saata sõjaväeinstruktoreid Ukrainasse sõjaväelasi välja õpetama.

"Kaitseminister pidas silmas, et ühel päeval tulevikus võib olla võimalik, et me teeme osa väljaõpet Ukrainas. Aga see on midagi pikemas perspektiivis, mitte siin ja praegu. Briti sõdureid ei saadet praegusesse konflikti võitlema," ütles Sunak ajakirjanikele.

Biden: USA ei kavatse Ukraina kõrvalt minema jalutada

USA president Joe Biden lubas pühapäeval, et Ühendriigid ei jäta Ukrainat vaatamata sellele, et abi andmine jäeti kõrvale kokkuleppest, millega välditi valitsuse tegevuse peatumist. Biden kutsus vabariiklasi rahastusega seoses lõpetama mängude mängimise.

"Ma tahan kinnitada meie Ameerika liitlastele, Ameerika rahvale ja Ukraina rahvale, et te saate arvestada meie toetusega. Me ei kavatse minema jalutada," ütles Biden pöördumises Valgest Majast.

Borrell: EL on valmistamas ette pikaajalisi julgeolekulubadusi Ukrainale

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles pühapäeval visiidil Kiievisse, et Ukraina vajab rohkem sõjalist abi ning lubas liidu jätkuvat tuge.

"Ukraina vajab rohkem võimekusi ja ta vajab neid kiiremini," ütles Borrell sotsiaalmeediasse tehtud postituses.

Borrelli sõnul arutas ta Ukraina kaitseministri Rustem Umeroviga EL-i sõjalise abi jätkumist.

"Me valmistame ette pikaajalisi julgeolekukohustusi Ukraina jaoks," lisas ta.

Reuters märgib, et sel nädalal teatas Euroopa kaitseagentuur, et seitse EL-i riiki tellisid hankeskeemiga laskemoona selleks, et toimetada Ukrainasse kiiresti vajalikke suurtükimürske ja täiendada ka lääne varusid.

Vene kaitseministeerium: õhutõrje võttis maha viis HIMARS-it ja 37 drooni

Venemaa õhutõrje võttis viimase ööpäeva jooksul Ukraina kohal maha viis USA-s toodetud HIMARS-i raketti, JDAM pommi ja 37 Ukraina drooni, teatas riigi kaitseministeerium.

Ukraina teeb USA-ga koostööd uue sõjaaja abi tagamiseks

Ukraina teatas pühapäeval, et teeb tihedat koostööd Washingtoniga tagamaks uus sõjaaegne abi, kuna USA seadusandjad jätsid kõrvale Ukraina rahastamise oma ajutisest rahastamise seadusest, millega viimasel hetkel ära hoida kulukas valitsuse töö seiskumine.

"Ukraina valitsus teeb nüüd aktiivset koostööd oma Ameerika partneritega tagamaks, et uus USA eelarveotsus, mis töötatakse välja järgneva 45 päeva jooksul, sisaldaks uut rahastust Ukraina abistamiseks," ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko.

USA kongress kiitis laupäeval heaks rahastamismeetme, mille eesmärk on hoida valitsus veel 45 päeva töös. Seadus läbis esindajatekoja häältega 335:91. Veidi hiljem toetas seda demokraatide kontrollitavas senatis 88 ja vastu oli üheksa seadusandjat.

Valitsuse rahastamine jätkub pooleteise kuu jooksul senises mahus, kuid ajutisse paketti ei kuulu Ukraina rahastamine, mida vastustab vabariiklaste üks tiib. 

Ukraina tegi Venemaa oblastitesse drooni- ja mürsurünnakuid

Venemaa piirkondi tabasid pühapäeval taas Ukraina drooni- ja mürsurünnakud, milles sai vigastada kolm inimest. Sotši lennuväljal tuli lennud ümber suunata.

"Pühapäeva hommikul korraldasid Ukraina relvajõud mürsurünnaku Šebekino keskturule," ütles Ukrainaga piirneva Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov. "Esialgse info kohaselt sai vigastada kolm inimest."

Samuti Ukrainaga piirneva Brjanski oblasti kuberner teatas, et Ukraina mürsurünnakus sai kannatada kaks administratiivhoonet ja mitu elumaja. 

Vene võimude teatel tulistati Moskvast lääne pool Smolenski oblasti kohal alla viis ning Musta mere rannikul Krasnodari krais üks droon. 

"1. oktoobri hommikul kehtestas Sotši lennujaam ajutised lennupiirangud, kuus lendu suunati teistele lennuväljadele," teatas Sotši lennujaam.

Pühapäeval suleti lühiajaliselt ka Venemaad ja Krimmi ühendav Kertši sild, sulgemise põhjusi ei ole avaldatud.

Shapps: Ühendkuningriik võib saata Ukrainasse oma instruktorit

Ühendkuningriik kavatseb laiendada Ukraina sõjaväelaste väljaõppe mahtu ning kaalub selle raames ka oma instruktorite saatmist Ukrainasse, ütles Briti kaitseminister Grant Shapps. Samuti võivad Briti sõjalaevad asuda kaitsma Ukrainast väljuvaid viljalaevu, lisas ta.

"Ma rääkisin täna väljaõppe viimisest lähemale ning lõpuks ka Ukraina territooriumile," ütles Shapps pärast nõupidamist Briti relvajõudude ülemjuhataja Patrick Sanders ja teiste sõjaväejuhtidega.

"Iseäranis riigi (Ukraina – toim.) lääneosas, leian ma, on võimalik tuua nüüd rohkem tegevusi koha peale. Ja mitte ainult väljaõpet, aga me näeme ka, et näiteks BAE (Briti kaitsetööstusettevõte – toim.) viib oma tootmist sinna," lisas Shapps. "Ma näen hea meelega, et ka teised Briti ettevõtted teeksid omalt poolt sama. Nii et toimuks liikumine selle suunas, et viia rohkem väljaõpet ja [relvastuse] tootmist Ukrainasse," lisas ta.

Äsja Kiievit külastanud Shapps, kes sai Briti kaitseministriks tänavu augustis, ütles, et arutas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ka seda, mis rolli võiks Briti merevägi mängida Ukraina sadamatest väljuvate viljalaevade kaitsmisel Venemaa rünnakute vastu.  

Nii instruktorite saatmine Ukrainasse kui ka viljalaevade kaitsmine oleks väga jõulised arengud Ühendkuningriigi niigi tugevas abis Venemaa agressiooni tõrjuvale Ukrainale, märkis ajaleht The Telegraph.

Briti kaitseminister Grant Shapps kohtumas Kiievis Ukraina kaitseministeeriumi juhtkonnaga. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Medvedev: Briti instruktorid Ukrainas oleks legitiimsed sihtmärgid

Venemaa julgeolekunõukogu asejuht, endine president Dmitri Medvedev ütles pühapäeval, et Ukrainasse sealseid sõdureid koolitama saabuvad Briti sõdurid oleksid Vene vägede jaoks legitiimsed sihtmärgid.

Medvedev, kes on hakanud esinema üha radikaalsemate ja läänevaenulikumate sõnavõttudega, ütles oma sotsiaalmeedia postituses, et sellised lääne sammud toovad lähemale kolmanda maailmasõja.

Kanalis Telegram tehtud postituses suunas Medvedev esmalt oma viha hiljuti ametisse nimetatud Briti kaitseministri Grant Shappsi vastu, kes ütles ajaleheintervjuus, et London soovib lisaks Ukraina relvajõudude väljaõppele Suurbritannias või teistes lääneriikides paigutada Ukrainasse sõjalisi instruktoreid.

"See muudab nende instruktorid meie relvajõudude seaduslikuks sihtmärgiks," kirjutas Medvedev Telegramis. "Saate suurepäraselt aru, et nad hävitatakse halastamatult. Ja mitte palgasõduritena, vaid just nimelt Briti NATO spetsialistidena."

Seejärel pööras Medvedev oma tähelepanu Saksamaale, ähvardades neid, kes tahavad, et Berliin varustaks Ukrainat Tauruse tiibrakettidega, mis võiksid tabada ka Venemaa territooriumi ja piiraks Vene armee tegevusvabadust.

"Nad ütlevad, et see on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Sel juhul oleks löögid Saksamaa tehastele, kus neid rakette valmistatakse, samuti täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega," ütles Medvedev.

"Need debiilikud suruvad meid aktiivselt kolmanda maailmasõja poole," lisas Vene ekspresident.

Briti luure: Venemaa valmistub sõja venimiseks

Venemaa järgmise aasta riigieelarve annab tunnistust, et riigi juhtkond valmistub Ukrainas alustatud sõja venimiseks, öeldakse Ühendkuningriigi sõjaväeluure pühapäeval avaldatud hinnangus.

"Ilmselt Vene rahandusministeeriumist lekkinud dokumentide kohaselt suurenevad Venemaa sõjalised kulutused järgmisel aastal 30 protsendini kogu riigieelarvest. Ministeerium tegi ettepaneku tõsta kaitse-eelarve 10,8 triljoni rublani (umbes 105 miljardit eurot), mis oleks umbes 6 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja tähendaks 68-protsendist kasvu võrreldes 2023. aastaga," öeldakse Briti kaitseministeeriumi lühiülevaates.

Samas tõdeb Briti sõjaväeluure, et suure tõenäosusega suudab Venemaa järgmise aasta jooksul sellist militaarkulude taset hoida, kuigi muu majanduse arvelt.

"Vene kaitsekulutuste detailsemad andmed on alati olnud salastatud, aga praegused numbrid lubavad arvata, et Venemaa valmistub selleks, et sõda Ukrainas kestab veel mitu aastat," märkis Briti sõjaväeluure.

Sellele annab Briti luure hinnangul toetust ka Vene kaitseministri Sergei Šoigu 27. septembril öeldud sõnad, et sõda võib jätkuda ka 2025. aastal.

Biden ja Austin kutsusid mitte katkestama abi Ukrainale

USA president Joe Biden tervitas kongressis laupäeval saavutatud üksmeelt, mis hoidis ära valitsuse tööseisaku, kuid kutsus samas parlamenti üles kinnitama järjekordset toetuspaketti Ukrainale.

"Me ei tohiks mitte mingitel asjaoludel lubada, et Ameerika abi Ukrainale katkeb. Ma eeldan, et spiiker jääb Ukraina rahvale pühendunuks ja tagab, et saavutab Ukraina abistamiseks praegusel kriitilisel hetkel vajaliku toetuse," ütles Biden.

Sarnase üleskutse tegi ka USA kaitseminister Lloyd Austin. "Kutsun kongressi üles tegutsema vastavalt Ameerika lubadustele anda viivitamatut abi Ukraina rahvale, mis kaitseb oma maad türannia vastu. Ameerika peab tegutsema lähtuvalt maailma väljakutsetest ning jääma liidriks," ütles Austin.

Kongressi heakskiidu saanud valitsuse ajutise rahastamise meetme alusel jätkub riigiasutuste tegevuse finantseerimine pooleteise kuu jooksul senises mahus, kuid ajutisse paketti ei kuulu Ukraina rahastamine, mida vastustab vabariiklaste radikaalne tiib. 

Venemaa tegi ööpäevaga 107 õhurünnakut

Venemaa relvajõud korraldasid eelmise ööpäeva jooksul Ukrainale 107 õhurünnakut, neist 40 Iraanis toodetud droonidega Shahed ja kaheksal korral tulistati Ukrainat rakettidega, teatas Ukraina kaitsevägi pühapäeval.

Ukraina õhutõrje hävitas Odessa, Mõkolaivi ja Vinnõtsja oblastis 30 Venemaalt väljalastud Shahed-drooni.

Lisaks korraldasid Vene väed Ukraina üksuste ja tsiviilobjektide pihta 45 rünnakut mitmikraketiheitjatest.

Umbes 120 asulat Tšernigivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis sattus Venemaa suurtükitule alla.

Ukraina raketijõudude ja suurtükiväe üksused tabasid kuut Vene õhutõrjeraketisüsteemi, kümmet suurtükki ja kolme laskemoona hoiukohta.

Droonid startisid kolmest suunast

Vene relvajõud lasid droonid Ukraina pihta välja kolmest eri piirkonnast ning nende siht oli tabada Ukraina õhutõrjesüsteeme, ütles Ukraina relvajõudude esindaja.

Ukraina vägede lõunaringkonna pressiesindaja Serhii Bratšuki sõnul startisid ründedroonid laupäeva hilisõhtul okupeeritud Krimmi poolsaarelt ning Venemaa Primorje kraist ja Kurski oblastist.

Bratšuk ütles, et tegemist oli kombineeritud rünnakuga, kus Shahedi droonid lasti teele rühmade kaupa, seejärel need jagunesid ja ühinesid uuesti rühmadeks ning üritasid rünnata õhutõrjesüsteeme, et hävitada need enne järgmiste droonide ülelendu.

Venelased püüdsid rünnata sadama infrastruktuuri Odessa oblastis ja Odessat ennast. Õhuhäire kestis Ukraina lõunaosas üle kolme tunni.

ISW: Venemaa ei tea endiselt, millised Ukraina alad on annekteeritud

Vene presidendi Vladimir Putini lähikond ei ole seni suutnud tuua selgust, konkreetselt millised Ukraina alad aasta eest ebaseaduslikult annekteeriti ning seetõttu valitseb Vene valitsuses ja ametnike seas selles küsimuses endiselt segadus, kirjutas USA-s tegutsev Sõjauuringute instituut (ISW) värskes raportis. 

Putin tähistas laupäeval aasta möödumist Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite annekteerimisest, 30. september on kuulutatud Venemaa taasühinemise päevaks. 

ISW hinnangul näitavad segadust annekteeritud alade piiride osas üksteisega vastukäivad kaardid, valitsusele lähedaste isikute kõned annekteerimise aastapäeval ning sotsiaalmeediapostitused. 

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 278 570 (võrdlus eelmise päevaga +440);

- tankid 4702 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 8991 (+7);

- lennukid 316 (+1);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 6477 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 798 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 537 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5043 (+37);

- tiibraketid 1529 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8883 (+29);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 933 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Allikas: The Telegraph, Ukrainska Pravda, Jevropeiskaja Pravda, BNS, Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: