Puidust hoone rajatakse Tallinnasse Lennusadama naabrusse ja valmiva hoone peakasutaja hakkab olema Eesti Loodusmuuseum.

Lisaks peaksid hoonesse kolima veel keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, keskkonnainvesteeringute keskus, ministeeriumi infotehnoloogiakeskus ning (plaanitav) maa- ja ruumiamet.

Kui enne riigieelarve eelnõu avalikustamist polnud selge, kas Loodusmaja ehitamine osutub piisavalt otstarbekaks, siis nüüd peale hanke võitja väljakuulutamist on selge, et ehitis tuleb.

"Loodusmuuseum saab kasvada, et pakkuda paremat loodusharidust. Täna on kogud laiali juhuslikes ladudes ning tuleohutuse nõuete tõttu on võimalused külastajatele ja lastele piiratud. Oleme tänulikud, et eelnevate valitsuste mulda pandud seeme kasvab, Riigi Kinnisvara koos partneritega loob kaasaegsed tingimused loodusharidusele ning pealinna avalik ruum saab väärtusliku maamärgi. Teiseks, täna on ehituses ja puiduvaldkonnas keerulised ajad kogu regioonis – see annab tööd ning tugeva eeskuju Eesti meistritele kliimasõbraliku ehituse kasvaval turul. Riigi jooksvate kulutuste jaoks pole kärpeajal vähetähtis, et nii suudame müüa mitmed remonti ootavad hooned ning säästa kokku kolimisega riigile igal aastal ligikaudu 0,5–0,7 miljonit ülalpidamiskulusid," ütles kliimaminister Kristen Michal.

Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktori kohusetäitja Tarmo Mändmetsa sõnul oli tegemist väärtuspõhise hankega, kus lisaks hinnale arvestati ehitaja pakutud tööprogrammi, kogemuse ja plaaniga toota vajalikud elemendid ehitusplatsi asemel tehases. "Ehitajal seisab ees vastutusrikas ülesanne olla omamoodi teenäitaja. Energiatõhusa puitehitisena planeeritud Loodusmaja aitab vähendada ehitussektori keskkonnajälge ning annab sõnumi, et sellised innovatiivsed puitehitised on Eestis võimalikud," sõnas Mändmets.

Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks märkis, et muuseumil on võimekus ja uue hoonega ka reaalne võimalus kasvada keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskuseks ja kaasavaks kogukonnakeskuseks. "Meie eesmärk on saada Põhjamaade modernseimaks loodusmuuseumiks, mida külastab aastas veerand miljonit inimest. Seda on viis korda rohkem, kui suudame vastu võtta praegu," ütles Jõks. "Loodav kõigile avatud roheline oaas linnaruumis on lisaboonuseks nii linnarahvale kui turistidele ning hakkab oluliselt elavdama kohalikku kultuurielu," lisas muuseumidirektor.

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja avaldas lootust, et Loodusmajast saab uuenduslik projekt, mis aitab tuua rahvusvahelist tähelepanu Eesti puitarhitektuurile ja -tehnoloogiale. "Sellised tuntud puithooned on näiteks Helsingi keskraamatukogu Oodi ja maailma kõrgeimaid puitehitised Norras ja Rootsis. Nii Oodi kui ka ühe maailma kõrgeima puidust hoone Treet valmimisse on panustanud meie enda Eesti insenerid ja puitmajasektor, aga kuulsust on need toonud pigem sealsetele riikidele. Lõpuks saab meil olema ka oma maamärk siinsamas Eestis," ütles Kadaja.

Loodusmaja ehitushankele laekus kuus pakkumust. Võitnud pakkumuse maksumus on 54 358 358 eurot, millele lisandub käibemaks. Hankelepingu saab sõlmida peale seaduses ettenähtud 14-päevase vaidlustusaja möödumist. Ehitusettevõttel on lepingu sõlmimisest hoone valmimiseks aega 2,5 aastat. Loodusmaja suletud netopind on planeeritud 24 660 ruutmeetrit. Loodusmaja asukoht on Tallinnas Vesilennuki tänaval maja number 12 ja sellest tuleb Eesti suurim avalikus kasutuses olev puithoone.

Loodusmaja avalikul arhitektuurikonkursil osales 17 tööd ja selle võitis arhitektuuribüroo Kavakava OÜ, arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai.