89 tuulikuga Friisimaa tuulepark asub keset Natura 2000 looduskaitseala. Lisaks lindudele, kes seal lendavad, tuli arvestada ka kohalike elanikega.

"Õige koha leidmiseks tegelesime esimesed viis aastat lindude loetlemisega. Selle tulemusel saime teada, kus on linde vähe ja see on just see koht siin," rääkis Friisimaa tuulepargi peainsener Bart Ummels.

89 tuuliku paigutamine 38 ruutkilomeetri peale nõudis aastaid peenhäälestamist, sest lisaks lindudele tuli arvestada ka piirkonnas madallennuharjutusi tegevate lennukitega. Ideest teostuseni kulus 13 aastat.

Hollandis rajatakse tuuleparke riigi eriplaneeringu alusel, seega kohalikud omavalitsused ja elanikud pannakse fakti ette, et tuulepark tuleb. Kuid neil on väga suur sõnaõigus, kuhu ja milline see tuleb.

"Me rääkisime kõigi kohalikega, et saada teada, millised on nende eelistused, sest kusagil peavad need tuuleturbiinid ju seisma. Kas siis siin, merel või kusagil maa peal. Merel oli parem asukoht," ütles Ummels.

Kaluritele tuli leida uued kalastamisalad, elanike müra-, valgus- ja visuaalreostuse vähendamiseks aga nihutada tuulikuid seni, kuni see neid võimalikult vähe häiris.

Henderica ja Popke, kes elavad Afsluitdijkis tuulepargi vahetus läheduses, ütlesid, et neil pole selle vastu midagi.

"Me ei arva, et see oleks probleem. Meile Friisimaa tuulepark ära ei paista. Isegi kui me maja ees seisame. Me eelistame tuuleparke tuumajaamale või söe
või gaasi tarbimisele. Me ju vajame energiat, eks? Me kõik kasutame internetti, paljud seadmed tarbivad elektrit, seega me vajame seda," rääkis Henderica.

Samas tõdesid nad, et kõik inimesed pole sama leplikud. Eriti kalurid, linnuvaatlejad ja purjetajad. Või ka need, kes elavad teisel pool lahte Makkumis, kus tuulepark on justkui peopesa peal. "Aktuaalsel kaameral" vastalisi leida ei õnnestunudki.

"Ma arvan, et tuulepark on hea, sest see toodab roheenergiat. Seega see on hea," ütles Makkumi elanik Silke. "Mõnele see võib-olla ei meeldi vaate pärast. Aga see on muidugi nende arvamus," lisas ta.

"Me oleme tuulepargi üle uhked. Jah, sest see on kõige jaoks hea," sõnas Makkumis elav Hanny.

"Enamik inimesi ei tahtnud, et tuulepark Ijsselmeeri rajataks, sest nad kartsid, et turism ja ilusad vaated merele kaovad ära," märkis Ijsselmeeri ranniku piirkonnajuht Yvonne Sieswerda.

Kohalikke aitas lepitada sõltumatu vahemees, kes küsis, mida inimesed paratamatu tuulepargi eest vastu tahavad. Nii sündis helde kompensatsioonifond, millega toetatakse tuulepargist kümne kilomeetri raadiuses elavaid kogukondi aastas 750 000 euroga, kokku 15 miljoni euroga 20 aasta jooksul. Sellega rajatakse kohalike jaoks olulisi rajatisi ja korraldatakse kogukonnasündmusi.

Hollandis saab riigi eriplaneeringu vastu kohtusse minna vaid ühishagiga. Paar kohalikku võttis selle tee ka ette, aga tuulepark jäi peale.