Taastuvelektri osatähtsus elektri lõpptarbimisest oli 2020. aastal veidi üle viiendiku, kuid eeloleva seitsme aastaga peaks selle osakaal ligi kahekordistuma. Seejuures on kliimaministeeriumi hinnangul suurima kasvupotentsiaaliga just tuuleenergia, mille toodang peaks aastaks 2030 neljakordistuma.

Praeguseks on Eestis püsti pandud 150 tuulikut, mille tootmisvõimsus on 340 megavatti. Lisaks sellele on veel tänavuse aasta viimases kvartalis valmimas Utilitase Saarde tuulepark.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv ütles ERR-ile, et Saarde tuuleparki tuleb 230 meetri kõrguseid tuulikuid kokku üheksa, kuid võrgutestid on neil tehtud, kasutusload käes ja esimesed kolm tuulikut on juba töös. Selle tuulepargi võimsus on 38,7 megavatti ja aastas toodab see 135 gigavatt-tundi energiat.

Eesti suurim tuulepark kerkib Enefit Greenil Sopi-Tootsis, kus 2025. aasta teiseks kvartaliks peaks tööle hakkama 38 tuulikuga park võimsusega 255 megavatti. Aastas toodab see 680 gigavatt-tundi elektrit ja sealsed tuulikud on 241 meetri kõrgused.

Lisaks neile arendustele on aga veel hulk arendusprojekte, mille realiseerumisaeg ja -tõenäosus ei ole veel teada.

Töös on sadu arendusalasid

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma sõnas, et numbrilist ülevaadet tuleviku tuuleparkide kavandamisest on väga keeruline anda, sest eri planeeringuetappides olevad arendused, ideed või teoreetiliste võimaluste kaardistamised tekivad ja lõppevad iga päev, kattuvad omavahel osaliselt ja muunduvad planeeringuprotsessi käigus.

"Erinevates etappides on töös sadu erinevaid arendusalasid: möödunud aastal oli nendega seotud üle 300, tänavu augustikuu seisuga ligi 200 menetlust," sõnas Viilma.

Viilma lisas, et nende menetluste hulgas on võimalikud tuulepargi asukohavalikud üldplaneeringus või eriplaneeringus, aga ka planeeringud, mis on jõudnud veidi kaugemasse faasi ehk detailplaneeringu etapini või juba projekteerimistingimuste ja ehituslubade kooskõlastamiseni.

"Tuulepargi algsed asukohavalikud üldplaneeringus või eriplaneeringus ei pruugi aga väga suures ulatuses kunagi detailsema planeeringulahenduseni jõuda," tõdes Viilma.

Tuuleenergia assotsiatsioon toob oma kodulehel välja kuus planeeringut, mille puhul on algatatud hoonestusloa menetlus. Nendeks on Enefit Greeni Hiiumaa ja Liivi arendusprojekt, Five Find Energy Nasva arendusprojekt, Tuuletraal OÜ Liivi lahe projekt, Saare Wind Energy projekt Saaremaal asuva tuulepargi tarbeks ja Utilitase planeering Saare-Liivi 5 arenduseks.

Eelmisel nädalal andis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet teada hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest Aker Offshore Wind Europe GmbH taotlusel. Tegemist on Saksamaa ettevõttega, kes soovib rajada meretuulepargi Saare 1 alal ehk Saaremaast ligi 60 kilomeetrit läänes.

Ettevõtte plaan näeb ette 50 tuuliku püstitamist, nende kõrgus merepinnast oleks kuni 350 meetrit ja rootori läbimõõt kuni 320 meetrit. Ühe tuuliku võimsuseks on kavandatud kuni 30 megavatti ja kogu pargi võimsuseks kuni tuhat megavatti.

Paljud arendusalad langevad ära kohalike vastuseisu tõttu

Keskkonnaamet on kooskõlastaja rollis kõigil kolmel planeeringutasandil ehk nii üldplaneeringus, eriplaneeringus ja detailplaneeringus.

Viilma sõnul puutub amet kooskõlastatavates planeeringutes kokku sadade esialgu nimetute tuuleparkide asukohavaliku polügoonidega, mis võivad näiteks üldplaneeringutes ja paralleelselt kulgevates eriplaneeringutes valitud aladel osaliselt või täielikult kattuda. Osa alasid liidetakse hiljem üheks arenduseks, osa lahutatakse juppideks.

"Arendusalade nimed, pindalad ja piirid muutuvad ajas ning on keskkonnaametis väga erinevates kooskõlastusfaasides alates kõige esimesest asukohavalikust kuni ehituslubade kooskõlastusteni," selgitas Viilma, kelle sõnul on keskkonnaagentuur alustanuds tuuleenergeetika arendusprotsessi monitoorimist, et tulevikus oleks ülevaade parem.

Kas ja kui kiiresti saab võimaluse tasandil kaardistatud tuulepargiideest realiseeruv planeering, on tema sõnul väga erinev ja sõltub arendajate huvist, ekspertide kättesaadavusest, uuringute ja keskkonnaandmete kvaliteedist, keskkonnamõjude hindamise tulemustest ja avalikkuse hoiakutest.

Oma roll on ka Eleringi valmidusel liitumisvõimalusi pakkuda, kokkulepetel maaomanikega, tarnijatel, ehitajatel ja veel paljudel teguritel. Üks raskesti ennustatav tegur on ka vaidluste tekkimine.

"Erinevaid mõttevahetusi on väga paljude potentsiaalsete arendusalade üle — alates nende asukohast, piiridest, vajalikest uuringutest, projektlahendutest, vajalikest leevendusmeetmetest liikide ja koosluste kaitseks ja nii edasi. Oluline roll on kohalikel huvigruppidel, kelle vastuseisu tõttu avalikustamiste käigus paljud esialgu sobilikuks tunnistatud arendusalad välja langevad," tõi Viilma näite.

Esimene tuulepark hakkas tööle 21 aasta eest

Eesti vanim tuulepark asub Virtsus ja kuulub Enefit Greenile. Virtsu I tuulepark hakkas tööle 2002. aastal ja sealse kolme tuuliku tootmisvõimsus on 1,8 megavatti.

2005. aastal alustas tööd Enefit Greeni Pakri tuulepark, kus on praeguseks kaheksa tuulikut 18,4-megavatise tootmisvõimsusega, ning Esivere tuulepark nelja tuuliku ja kaheksa megavatise tootmisvõimsusega. Samal aastal lisandus Läätsale ka Telewindi tuulepark, kus on kuus tuulikut.

Möödus veel üks aasta ja alates 2007. aastast kuni 2016. aastani alustas igal aastal tööd hulk tuulikuid ja lisandus kümneid uusi tuuleparke, nii et nende koguarv kasvas 140-ni.

Tuulikud kerkisid sellel ajavahemikul Nasvale, Viru-Nigulasse, Ruhnusse, Sanglasse, Türjule, Aulepale, Vanakülla, Toomasse, Narvasse, Paldiskisse, Sikassaarde, Ojakülla, Tambale, Mälisse, Aburisse, Salmele, Torgule ja Toomasse.

Siis aga tuuleparkide rajamise hoog rauges ja järgmise tuulepargi töölehakkamiseni kulus neli aastat, kuni 2020. aastal avas Eesti Ühistuenergia Varja esimese etapi Purtse tuulepargis. Seal töötab praeguseks viis tuulikut kümnemegavatise tootmisvõimsusega.

Kolm aastat hiljem ehk tänavu suvel pani Enefit Green Purtses tööle hübriidjaama, kus taastuvelektrit toodab viie tuulikuga 21-megavatine tuulepark ja ligi 49 000 paneeliga päikesepark.

Enefit Greenil on tuuleparke Eestis kokku 18: Virtsu I, II ja III, Pakri, Esivere, Viru-Nigula, Ruhnu, Aulepa, Vanaküla, Tooma I ja II, Aulepa, Aseriaru, Narva, Paldiski, Ojaküla ja Purtse. Neist suurim on Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, mille koguvõimsus on 48 megavatti ja sealsed 16 tuulikut toodavad aastas umbes 80 gigavatt-tundi elektrit.

Mitu tuulikuparki on Eestis veel ka Tuuleenergia OÜ-l, kellele kuuluvad Tambla tuulepark kolme tuulikuga ja Mäli tuulepark nelja tuulikuga. Need on vastavalt kuue- ja 12-megavatise võimsusega.