Kaljulaid teatas möödunud nädalal, et lahkub energiaettevõtte Alexela nõukogust, kuna Alexela hankis suvel tarneraskuste tõttu Venemaal toodetud LPG-d, mida ta ei saa heaks kiita.

Kaljulaidi sõnul paelus teda võimalus Alexela nõukoguga liituda, kuna tegemist on energiaettevõttega, mis mõtleb ka sellele, kuidas tagada energiavajadus kliimaneutraalsuse juures ning et kliendid ei jääks energiata ka siis, kui ümber on keeruline keskkond.

Nõukogu liikmena tegi ta enda sõnul sisulist tööd ning teda huvitab, kas Euroopa mõistes väike ettevõte suudab rohepöördest läbi tulla nii, et on selle käigus arenenud ja kliendid on rahulolevad.

LPG moodustab Kaljulaidi sõnul Alexela portfellist ligikaudu kaks protsenti, Eesti LPG turuosast on Alexela käes 40 protsenti.

Saatejuht tõi välja, et Eesti Päevaleht kirjutas juba suvel, et Eesti kütusefirmad ostavad seda ka Venemaalt. Kaljulaid ütles, et selleks ajaks, kui tema Alexela nõukoguga liitus, oli ettevõte leidnud Kasahstanist alternatiivi Vene LPG-le, sügiseks aga oli taas selge, et energiafirma ei suuda Eesti vajaduse katmiseks piisavalt tarneid teistest allikatest tagada.

Kaljulaid märkis seejuures, et erinevalt näiteks LNG-st, mille puhul on Euroopa firmad allikad välja vahetanud, on LPG sanktsioneerimata ning hinnavahe muust maailmast toodava gaasiga kahekordne. Kaljulaidi hinnangul peaks Euroopa Liit kehtestama üldised sanktsioonid LPG-le.

"Ma tegelikult väga loodan, et Euroopa Liit kehtestab üldised sanktsioonid LPG-le, misjärel on Alexelal olemas väga hea lahendus, et tuua seda gaasi ka mujalt. Täna on probleem selles, et kuni Poola soovil ja nõudmisel ei ole sanktsioonipaketid LPG-le kehtinud, seni tuleb Baltikumi ja Poola turule Vene gaasi ja toimetada siin kaks korda kallima sisendhinnaga ei ole nendel, kes seda gaasi vajavad – viljakuivatid, trükikojad, toiduainetööstus –, võimalik teha moraalselt mõistlikke valikuid. See lihtsalt ei ole kahjuks olnud võimalik. Me püüdsime, aga Kasahstanist meil enam tarneid ei tulnud ja ma näen, et see olukord täna ei ole muudetav ilma sanktsioonideta ja mul ei olnud seetõttu teist võimalust," rääkis Kaljulaid "Aktuaalsele kaamerale".

LPG-d kasutatakse palju toidutööstuses. "Parem on, kui räägime nendest pimenurkadest ausalt," ütles Kaljulaid ja lisas, et ei taha, et tabaks boikott ettevõtet, mis kasutab gaasi, millele neil pole võimalik leida alternatiivi.

Kui palju ta nõukogu liikmena tasu sai, ei ole Kaljulaid valmis avaldama. Ta märkis, et ei mäleta seda täpselt, kuid ei pea selle avaldamist ka vajalikuks.

Kallase kriitikat ei kommenteeri

Saatejuhi küsimusele, kas Alexela puhul on põhjendatud paralleeli tõmbamine Kaja Kallase abikaasa äriga seotud skandaaliga, vastas Kaljulaid, et tema ei ole praegu ühelgi valitud ametikohal. Kuna aga presidendi tiitel jääb teda saatma, pidaski ta oluliseks ettevõtte nõukogust lahkuda.

Kaljulaidi sõnul on Kallase skandaal jõudnud ka Eestist väljapoole ning näiteks küsiti talt selle kohta ka viimati Kiievis viibides, samuti Washingtoni mõttekodades inimestega vesteldes. "See on olnud mõjutav," sõnas ta.

Küsimusele, kas Kaljulaid usub, et Kallas abikaasa äritegevusest ei teadnud, vastas Kaljulaid, et tal on keeruline vastata, kuna ei tea seda ja tal on raske spekuleerida.

Möödunud nädalal tunnistas Kaljulaid ka, et Reformierakond kutsus teda oma ridades kandideerima. Intervjuus nentis Kaljulaid, et tema poole on pöördunud pea kõik erakonnad ning isegi üks EKRE liige, kes ei ole erakonnas väga mõjukas.

Kaljulaid märkis, et ei soovi poliitikas osaleda, kuna põhiseadus küll ei ütle, kas ekspresidendid võiksid erakonda kuuluda, aga tema hinnangul on see põhiseaduse mõtte vastane.

Kaljulaidi sõnul on ka häiriv, et omavahelised arutelud, nagu see, mida ta pidas Reformierakonnaga, hiljem avalikustatakse. Samuti ei kiida ta heaks, et valitsuse suletud uste taga peetud vestlused aastate pärast avalikkuse ette jõuavad.

Kallase soovitust ajakirjandusel Kaljulaidi rohkem Alexela asjas pinnida president kommenteerida ei soovinud, öeldes, et kasutab president Alar Karise soovitust jääda väärikalt eriarvamusele.

Küsimusele, millised on tema suhted Kaja Kallasega praegu, vastas Kaljulaid, et ei ole poliitikas ega puutu temaga kokku. "Meil ei ole omavahel ju mingisuguseid suhteid, sest praeguse seisuga mina olen väikeinvestor, toimetan ettevõtluses, juhin president Kaljulaidi fondi koos Taavi Linnamäega. Ma ei puutu peaministriga üldse kokku, nii et rääkida suhete halvenemisest olukorras, kus me ei suhtle, oleks üsna keeruline tegelikult. Mina ei ole täna poliitikas."

Kaljulaid kinnitas intervjuus korduvalt, et ei soovi ühelegi poliitilisele kohale enam kandideerida ning soovib jätkata oma praeguse tegevusega.

Kriitikale, et praegune president Alar Karis sekkub liigselt poliitikasse, ütles Kaljulaid, et Karis on mõistlikult valinud oma lahinguid ning presidendi töö on sekkuda, kui põhiseaduslikud väärtused on ohus.

"Alar Karis on öelnud, et president tuleb välja siis, kui asjad on päriselt halvasti ja ta on seda teinud," ütles ta.