Riisalo [email protected] aadresside kadumisest: kahju, aga see on vajalik

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tunnistas, et tal on pisut kahju Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) otsuse pärast lõpetada e-aadresside [email protected] teenuse pakkumine, kuid tõdes, et tehnilistel ja majanduslikel põhjustel on see vajalik.
"Olemuslikult ei ole see väga rõõmus sõnum. Ma ise olen üks selle aadress kasutajaid olnud päris algusest peale. Aga reaalsus on see, et seda teenust, kuigi see on niisugune sümpaatne asi, ei ole majanduslikult otstarbekas ülal pidada," ütles Riisalo reedel ERR-ile.
"Me pakume e-posti teenust ning see muutub järjest kulukamaks ja kulukamaks. Eriti kui see on riigiga seotud, siis peab olema ju tagatud selle kõrge küberturvalisus, see peab olema kaitstud, opereeritud parimatele parimatest standarditest lähtuvalt. Aga see lihtsalt ei ole otstarbekas, sest neid kasutajaid ei ole seal nii palju ja enamus meist kasutab ju erapakkujate e-maili teenuseid, kus pühendutakse selle teenuse arendamisele ja see lihtsalt on parem. See on lühidalt see kokkuvõte," rääkis IT-minister.
RIA on teada andnud, et sulgeb alates 1. novembrist erakirjavahetuseks loodud [email protected] e-posti aadressid ehk aliased. Kehtima jääb jätkuvalt ametlikuks kirjavahetuseks loodud e-posti aadress [email protected], mille kaudu edastatakse riigiasutustelt teavitusi, mis talletuvad ka riigiportaali keskkonna (www.eesti.ee) postkastis ning mis on suunatud inimeste igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.
Ka Riisalo rõhutas, et inimeste isikukoodiga seotud Eesti.ee ametlik e-postiaadress töötab edasi.
"Soovitan kõigil see üle vaadata, et kuhu see suunatud on, sest sealt reeglina tuleb asjalikku informatsiooni, mis on inimestele oluline nende igapäevaelus. Seda saab muuta keskkonnas Eesti.ee siis sisse logides oma personaalsele lehele, see kõik on väga lihtsasti tehtav," rääkis minister.
RIA: postkasti kaudu käib aastas üle 20 miljoni kirja
Riigi Infosüsteemi Ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk ütles ERR-ile, et kõikidest eesti.ee aadressidele saabuvatest kirjadest, mida on 2-2,5 miljonit kuus, moodustavad nimelistele aadressidele saadetud kirjad umbes 90 protsenti ning riigiasutuste saadetud kirjad (aadressile [email protected]) umbes 10 protsenti. Seejuures on [email protected] e-posti aadresside kasutajate arv kogu riikliku postkasti kasutajate arvust ainult üks-kaks protsenti.
"RIA on hinnanud, et nimeliste e-posti aadresside teenuse üldine kulu (arvestades ka palga- ja väliste arenduspartnerite kulu) on hinnanguliselt 50 000 - 100 000 eurot aastas sõltuvalt sellest, kas toimub näiteks mingeid tõrkeid või suuremaid probleeme," märkis Kasuk.
RIA esindaja selgitas ka, miks hoolimata selle teenuse mitte eriti suurest kulust otsustati selle pakkumine lõpetada: "Sulgemise peamine põhjus seisneb selles, et tegemist on taakvaraga, mille töös hoidmine ei ole otstarbekas. 95 protsenti [email protected] aadresside kaudu liikuvatest kirjadest on rämpsposti tunnustega, mistõttu peavad need näiteks Microsofti, Gmaili ja Yahoo spämmifiltrid koos vajalike kirjadega kinni. Suheldes suuremate e-postkastiteenuse pakkujatega jõudsime järeldusele, et olemasoleva lahenduse pidev lappimine ei ole ei tööjõu ega rahalise kulu mõttes jätkusuutlik."
RIA esindaja rõhutas, et riigiportaalis eesti.ee asuv riiklik postkast on eesti.ee määruse kohaselt loodud selleks, et riik saaks oma kodanikele teateid saata ning [email protected] e-posti aadresside taakvarast loobumine võimaldab keskenduda e-posti aadresside [email protected] ja [email protected] edasi arendamisele, et tagada riigiasutuste sujuv suhtlus ja infovahetus kodanikega.
"Teenuse sulgemine põhjustab mõningaid ebamugavusi neile, kes on kasutanud [email protected] oma kontaktaadressina või mõnes keskkonnas kasutajanimena. Teavitasime kasutajaid teenuse sulgemisest kuus kuud ette ja tuletame veel kord meelde, et kõigil, kes endiselt kasutavad neid e-posti aadresse enda kontaktaadressina, tuleks hiljemalt 1. novembriks oma kontaktandmed teenusepakkujate juures uuendada, et vajalikud kirjad, näiteks arved, jõuaksid nendeni ka edaspidi," rõhutas Kasuk.
Toimetaja: Mait Ots