Tallinn soovib turistikeskseks muutunud vanalinna elu säilitamiseks ärisid kutsuda
Tallinna vanalinn on järk-järgult muutumas n-ö turistigetoks, kuhu kohalikel asja pole. Pealinna hinnangul aitaks elu vanalinna elukeskkonda parandada, kui piirata seal Airbnb korterite arvu ja pakkuda üüripindu äridele, kelle olemasolu peetakse vajalikuks.
Tallinna vanalinnas elab 2300 inimest, nii vähe oli seal elanikke viimati pärast Põhjasõda ja katku.
Aga ära ei koli mitte ainult elanikud, vaid ka ametiasutused. Näiteks põllumajandusministeeriumi maja jääb tühjaks järgmise aastast. Tallinna soov sinna uus kool rajada teoks ei saa ja maja pannakse enampakkumisel müüki.
Uue keskkonnamaja valmides kolib vanalinnast ära ka loodusmuuseum. Paarkümmend aastat Harju tänaval olnud Soome instituut kolis Põhjala tehasesse.
"See on muutunud, Tallinna vanalinn, üha rohkem turismipiirkonnaks. Me turistidega ei tegele, siin on küll olemas neid kultuuriasutusi kohalikele elanikele, muuseume ja galeriisid, aga siiski viimasel ajal me oleme saanud kokku kuskil mujal," rääkis Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.
Valkeneemi sõnul on linnade puhul väga mitmekesisus väga oluline, et ei tekiks getosid, olgu need siis tööstus või turisti omad. "Juba ammu ütles mulle üks minu sõber, et küsisin, kas me lähme vanalinna, et ma ei taha teisi turiste vaatama tulla," ütles ta.
"Ega vanalinna väärtus ei ole need majad siin, vaid tegelikult see, et siin on kultuuri, siin on elanikke, siin on töökohti, ja kõike seda võiks sellise mitmekesisusena hoida, sest muidu ta muutub lihtsalt ühe Disneylandi moodi pargiks, teemapargiks, kus käiakse ilusaid maju vaatamas," rääkis Tallinna abilinnapea Joosep Vimm.
Vimma sõnul on vanalinnas väga palju lühiajalisele rendile antavaid kortereid ja teiste linnade kogemus näitab, et kui nende kontsentratsioon linnasüdames on liiga suur, siis suretab see selles piirkonnas elu välja. Elu ja melu säilitamiseks on kaalumisel idee hakata ärisid vanalinna n-ö kutsuma.
"Me võiksime jõuda vähemalt linna enda üüripindade puhul vähemalt mingisuguse arusaamani, kas meil on võimalik kureerida seda, millist ettevõtlust me siia juurde tahame ja millised on need ettevõtjad, keda me näeme, et vanalinnast puudu on," ütles Vimm.
Vanalinna elanikud on häiritud, et nende kodukoha puhul räägitakse vaid selle tühjenemisest. Peljatakse, et vanalinnas elamist saavad lubada endale vaid jõukad, kuigi tegelikult elab seal palju tavalisi peresid, on tegus asumiselts.
"Ma usun, et järjest rohkem tuleb uusi inimesi juurde lähiajal, kui siin pindu vabaneb. Ega loodus tühja kohta ei salli," rääkis vanalinna elanik Siim Susi.
Susi sõnul ei ole vanalinnast otseselt midagi puudu. "Minu arust on ideaalne keskkond. Tööle jalutad minut aega, lapsed lähevad kooli viis minutit, viid lapse lasteaeda viis minutit," kirjeldas ta, kuid nentis, et oleks hea, kui vanalinna asuks elama rohkem noori peresid.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"