Sõja 592. päev: ISW sõnul kasutab Kreml Iisraelis puhkenud sõda Ukraina vastu
USA mõttekoja Sõjauuringute instituut (ISW) eksperdid märkisid oma viimases ülevaates, et Venemaa kasutab Hamasi laupäeval korraldatud rünnakut Iisraeli vastu, et propageerida narratiive USA ja lääneriikide toetuse ja tähelepanu vähenemisest Ukrainale.
Oluline pühapäeval, 8. oktoobril, kell 20.20:
- ISW hinnangul kasutab Venemaa Iisraelis puhkenud sõda oma agressiooni edendamiseks Ukrainas;
- Ukraina hinnangul tuleb talvel rekordarv droonirünnakuid;
- Ukraina kindrastaap: Vene väed andsid ööpäevaga kuus õhulööki;
- Raketirünnakus Kostjantõnivkale sai vigastada neli inimest, teiste seas laps;
- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 100 ühikut tehnikat.
ISW: Venemaa kasutab Iisraeli rünnaku alla sattumist oma huvides
USA mõttekoja Sõjauuringute instituut (ISW) eksperdid märkisid oma viimases ülevaates, et Venemaa kasutab Hamasi laupäeval korraldatud rünnakut Iisraeli vastu, et propageerida narratiive USA ja lääneriikide toetuse ja tähelepanu vähenemisest Ukrainale.
Mõttekoja analüütikud märkisid laupäeva õhtul, et Kreml on juba kasutanud ja tõenäoliselt kasutab ka edaspidi palestiina terroriorganisatsiooni Hamas rünnakuid Iisraeli vastu, et edendada infooperatsioone, mille eesmärk on vähendada USA ja Lääne toetust ja tähelepanu Ukrainale.
Kreml on pärast Hamasi rünnakuid Iisraelis 7. oktoobril kiirendanud mitmeid teabeoperatsioone, eelkõige süüdistades läänt Lähis-Ida konfliktide tähelepanuta jätmises Ukraina toetamise kasuks, tõdes ISW.
Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev jõudis laupäeval juba öelda, et USA ja tema liitlased peaksid "tegelema palestiina ja Iisraeli konfliktile lahenduse leidmisega", mitte "sekkuma" Venemaa asjadesse ja andma Ukrainale sõjalist abi.
Venemaa välisministeerium süüdistas läänt Venemaa, USA, Euroopa Liidu ja ÜRO "kvarteti" jõupingutuste blokeerimises, mis tõi kaasa vägivalla eskalatsiooni, süüdistades praeguses vaenutegevuses läänt.
Vene propagandist Sergei Mardan ütles, et Venemaal oleks eskaleerumisest kasu, kuna maailm "vaatab korraks Ukrainalt kõrvale ja naaseb Lähis-Ida igavese tule kustutamise juurde".
ISW eksperdid märkisid, et need Kremli narratiivid on suunatud lääne publikule, et lüüa kiilu sõjalisele toetusele Ukrainale, üritada demoraliseerida Ukraina ühiskonda väitega, et Ukraina kaotab rahvusvahelise toetuse, ning samuti veenda Venemaa avalikkust, et rahvusvaheline üldsus ignoreerib Ukraina jõupingutusi.
Samuti märgitakse ISW raportis, et mitmed Venemaa inforuumi võtmeallikad on nihutanud oma igapäevaste kajastuste fookuse 7. oktoobri olukorrale Iisraelis, mis võib lähipäevadel või nädalatel mõjutada Ukraina sõda ümbritsevat infokeskkonda.
Paljud Venemaa "sõjakorrespondendid" keskendusid peamiselt Hamasi rünnakutele Iisraelis 7. oktoobril ning mõned aitasid kaasa Kremli infooperatsioonidele, väites, et lääne tähelepanu on nihkunud Ukrainalt Iisraelile.
Selline tähelepanu Iisraelile ajendas isegi üht Vene "sõjalist korrespondenti" kutsuma teisi üles mitte "unustama" Ukraina sõda, viitas ISW.
Ukraina hinnangul tuleb talvel rekordarv droonirünnakuid
Ukraina õhuväe hinnangul korraldavad Vene väed Ukrainas saabuval talvel rekordarvu droonirünnakuid, ütles õhuväe pressiesindaja Juri Ihnat.
Ihnati sõnul näitas juba september, et Shahed-droonidega tehakse rekordarv rünnakuid.
"Juba praegu on tehtud rekordarv rünnakuid Shahed-droonidega. Septembris kasutati neid üle 500 korral," ütles ta.
Eelmisel sügistalvel ehk kuue kuu jooksul tehti Ukraina pinnal Vene vägede poolt umbes 1000 rünnakut Shahed-droonidega.
Ukraina kindrastaap: Vene väed andsid ööpäevaga kuus õhulööki
Vene väed andsid ööpäevaga kuus õhulööki Ukraina territooriumil asuvatele sihtmärkidele ning tulistasid 20 korda mitmikraketiheitjatest, teatas pühapäeva õhtul Ukraina kindralstaap.
Vene terrorirünnakute tagajärjel on kahjuks hukkunuid ja vigastatuid tsiviilelanikkonna seas, ütles kindralstaap oma sotsiaalmeedia kontole postitatud teates.
Suurtükkide ja miinipildujatega rünnati rohkem kui 110 linna, asulat ja küla.
Raketirünnakus Kostjantõnivkale sai vigastada neli inimest, teiste seas laps
Vene väed ründasid Donetski oblastis asuvat Kostjantõnivka linna Iskanderi raketiga, vigastada sai neli inimest, nende seas 9-aastane tüdruk, teatas oblasti kuberneri kohusetäitja Igor Moroz.
Rünnakus sai kannatada mitukümmend hoonet, nende seas 19 elumaja; lisask said kahjustusi gaasi- ja elektriühendused.
Meedia: Biden võib küsida kongressilt Ukraina toetuseks korraga 100 miljardit
USA president Joe Biden kavatseb paluda kongressilt heakskiitu seni suurima Ukrainale mõeldud abipaketi eraldamiseks, mis võib ulatuda kuni 100 miljardi dollarini, teatas Briti väljaanne The Telegraph laupäeval.
Biden loodab, et selline rahastamispakett võimaldab tal pääseda ummikseisust kongressi vabariiklastega ja vabastada Ukrainale piisavalt abi, et see kestaks kuni 2024. aasta presidendivalimisteni.
"Suure paketi ideed toetavad paljud kogu administratsioonis," ütles asjaga kursis olev allikas The Telegraphile. "Ukraina toetajad tahavad, et see oleks üks suur arve ja siis ei peaks sellega tegelema enne järgmisi valimisi," ütles allikas.
Selline samm väldiks edasisi arutelusid kongressis Ukraina järgmise aasta kulutuste üle. Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ja veel kaks juhtivat presidendikandidaati on president Bidenit sõja ajal korduvalt rünnanud, väites, et raha tuleks kulutada siseriiklikele prioriteetidele, nagu elukalliduse leevendamine ja piiriturvalisus.
Kongressis toimunud vaidlused Ukraina toetamise üle oleksid peaaegu põhjustanud USA valitsuse rahastamise seiskamise ja see tõi kaasa esindajatekoja spiikri Kevin McCarthy tagandamise tema oma partei radikaalse tiiva saadikute toel.
Siiski ei langeta Bideni administratsioon " ühtegi otsust selle üle, kas teha üks suur pakett või kui suur see oleks", enne kui on valitud uus spiiker, ütles anonüümsust palunud ametnik The Telegraphile.
Ametnik ütles ka, et Biden kavatseb pidada suure kõne, milles soovib selgitada, miks on oluline Ukrainat toetada.
Hiljutised küsitlusandmed näitasid, et kuigi enamik ameeriklasi toetab jätkuvat abi Ukrainale, on valijate toetus Ukrainale langemas. Reutersi/Ipsose neljapäeval avaldatud küsitlus näitas, et 41 protsenti kõigist valijatest toetab USA relvade saatmist Kiievisse, võrreldes 46 protsendiga mais. Suurim oli toetuse langus demokraatide seas - üheksa punkti võrra, kukkudes 52 protsendini.
Kui ettepanek jõuab kongressi, siis läheb see tõenäoliselt läbi peaaegu kõigi demokraatide ja umbes poolte vabariiklaste esindajate toetusel. Ukraina rahastamisel on ka senaatorite olulise enamuse toetus, märkis The Telegraph.
Alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris on kongress heaks kiitnud neli Ukraina toetamise paketti kogusummas umbes 113 miljardit dollarit.
Sellest summast umbes 73 miljardit dollarit on otse Kiievisse üle kantud sularahas või USA varudest võetud relvadena. Suurim pakett 45 miljardit dollarit võeti vastu 2022. aasta detsembris, kuid see on peaaegu otsa saamas.
Analüütikud on hoiatanud, et ilma USA toetuseta oleks Ukrainal raskusi, et jätkata vastupealetungi Vene vägedele riigi kagu- ja idaosas.
Venemaa viib oma reserve Bahmuti alla
Vene okupatsiooniväed viivad oma reserve Donetski oblastisse Bahmuti alla, et püüda takistada Ukraina relvajõudude pealetungi edenemist ja liikumist linnast põhja poole, vahendas portaal Unian pühapäeval Ukraina Ida väejuhatuse pressiesindaja Ilja Jevlaši sõnu.
Jevlaš märkis, et praegu käib selles suunas intensiivne võitlus.
Tema sõnul kasutavad venelased Bahmuti piirkonnas vastupealetungiüksusi, "et takistada meie pealetungi arendamist, operatiivruumi sisenemist ja selle tiiva vabastamist".
"Venemaa kasutab kõiki olemasolevaid jõude ja reserve, sest mõistab, et selle tiiva kaotus võib tema jaoks kaasa tuua küllalt erinevaid tagajärgi," märkis pressiesindaja.
Jevlaš lisas, et kaitsevägi püüab okupatsioonijõududele maksimaalset kahju tekitada.
Ukraina relvajõudude peastaabi andmeil toimus viimase ööpäeva jooksul 50 sõjalist kokkupõrget. Muu hulgas tõrjusid Ukraina kaitsjad 12 rünnakut Marjinka suunal – Marjinka, Krasnohorovka ja Novomõhhailovka piirkonnas.
Venelased üritasid rünnata ka Kupjanski, Lõmani, Avdijivka ja Šahtari suunal.
Satelliidifotod näitavad Kimi ja Putini kohtumise järel järsult kasvanud Põhja-Korea vedusid Venemaale
Pärast Vene presidendi Vladimir Putini ja Põhja-Korea liidri Kim Jong Uni kohtumist septembris on järsult suurenenud Põhja-Korea ja Venemaa vaheline kaubavahetus, selgub USA-s asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse projekti Beyond Parallel vaatlustest.
Projekti eksperdid tegid satelliidifotode põhjal kindlaks, et Põhja-Koreas Venemaa piiril asuvas Tumangani linnas asuva raudteepunktis oli 5. oktoobri enneolematult palju kaubavaguneid – kokku umbes 73. Aktiivsus Tumanganis on palju suurem kui see, mida Beyond Paralleli USA analüütikud on seal viimase viie aasta jooksul täheldanud – isegi enne koroonapandeemiat. Lisaks käib selle kõrval ehitus, ilmselt rajatakse laohoonet.
Arvestades, et Kim ja Putin arutasid oma tippkohtumisel mitmeid sõjalise koostöö küsimusi, viitab raudteeliikluse järsk kasv tõenäoliselt sellele, et Põhja-Korea tarnib Venemaale relvi ja laskemoona, märkis Beyond Parallel oma ülevaates.
Projekti analüütikud märkisid, et täpseid järeldusi vedude olemuse kohta on võimatu teha, sest kogu satelliidipildil olev veos on kaetud presendiga. Kuid nad meenutavad, et just Tumanganis avastati Vene raudteevagunid juba 2022. aasta novembris, kui USA teatas esmakordselt Põhja-Korea relvade tarnimisest Vene sõjakompanii Wagner võitlejatele.
Analüütikute sõnul võib Kim saada Venemaalt talle hädavajalikku energia- ja toiduabi, samuti arenenud relvatehnoloogiat, sealhulgas mandritevaheliste ballistiliste rakettide, tuumaallveelaevade ja sõjaväe luuresatelliitidega seotud relvatehnoloogiat.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 100 ühikut tehnikat
Ukraina kaitsejõudude peastaabi pühapäeval avaldatud hinnangu kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäevaga ligi 100 ühikut erinevat lahingutehnikat.
Ukraina hinnang senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 282 280 (võrdlus eelmise päevaga +580);
- tankid 4821 (+21);
- jalaväe lahingumasinad 9123 (+21);
- suurtükisüsteemid 6705 (+17);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 808 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 542 (+1);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 316 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 5190 (+5);
- tiibraketid 1530 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9111 (+38);
- laevad / paadid 20 (+0);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 959 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming
Allikas: Ukrainskaja Pravda, BNS, Jevropieskaja pravda, The Kyiv independent, Reuters
