Kui Moskva ja Kiievi vahel 2019. aastal sõlmitud viieaastane transiidileping 31. detsembril lõppeb, siis seda ei pikendata, mis aga tähendab, et Euroopa Liit kaotab ligikaudu viis protsenti kogu gaasiimpordist. Gaasitransiidi lõppemine läbi Ukraina puudutab peamiselt Kesk- ja Kagu-Euroopat, selgub komisjoni koostatud sisedokumendist, mida vahendas Politico. Memos lisatakse, et kui sellega kaasneb samal ajal ka pikemaajalisem külmaperiood, võib see tekitada Ukraina gaasitransiidist sõltuvate riikide jaoks "halvima" stsenaariumi.

Turuanalüüsi ettevõtte ICIS vanemanalüütiku Aura Sabaduse sõnul tekitab see väljavaade kogu piirkonnas ärevust ning suurimate probleemidega seisavad silmitsi Austria, Ungari ja Slovakkia.

Kõik need maad võiks vahetada Vene gaasiimpordi küll tarnete vastu läbi Saksamaa, Itaalia või Türgi, kuid Berliini hiljutine samm gaasieksporti ühepoolselt maksustada muudab selle võimaluse keerulisemaks, tõdes Sabadus. Ta lisas, et maks vähendab Kesk-Euroopa energiaettevõtete stiimuleid investeerida mitte-Venemaa gaasitarnetesse.

Euroopa Komisjon on juba palunud liikmesriikidel lõpetada järk-järgult Venemaa fossiilkütuste import 2027. aastaks. EL on seni vähendanud oma sõltuvust Venemaa gaasist 2021. aastaga võrreldes ligikaudu kahe kolmandiku võrra, asudes gaasi ostma riikidest nagu Norra ja USA.

Kuid nüüd peab EL valmistuma teist tüüpi piiranguteks, tõdes Politico. Komisjon väidab oma kirjas, et Venemaa tarnete lõppemine läbi Ukraina võib tekitada kõrgemaid transpordikulusid, kuna riigid otsivad alternatiivseid marsruute, samas kui bloki riikide vahel kehtestatud ladustustasud võivad muuta selle mitmekesistamise keerulisemaks ja kulukamaks.

Komisjon märkis, et on pidanud tihedat dialoogi mõjutatud EL-i riikidega, lisades, et on nendega sel aastal korraldanud juba mitu kohtumist.

Siiski rõhutatakse kirjas, et EL-il on oma gaasisüsteemis piisavalt "paindlikkust".

Leppe lõppemiseks valmistuvad riigid on juba asunud koostama tegevuskavasid, et energianappust ära hoida.

Austria energiaministeerium teatas Politicole, et vaatamata riigi peaaegu täielikule sõltuvusele Vene gaasiimpordist, on Viin "arvestanud [katkestamise] riskiga" ja on "kehtestatud meetmed", sealhulgas ranged ladustamiskohustused energiafirmadele.

Slovakkia energiaministeerium tunnistas, et muudatused Ukraina tarneteel võivad "mõjutada energiajulgeolekut ja hinnastabiilsust", lisades, et "jätkab tööd allikate mitmekesistamise nimel".

Ungari välisministeerium ei vastanud POLITICO kommentaaritaotlusele, kuigi Budapest on varem püüdnud Türgilt gaasi osta, nõustudes samal ajal suurendama oma gaasitarneid Venemaalt, valmistades sellega EL-i suurt meelehärmi.

Ilmekaks näiteks, kui kaootiliseks ja poliitiliselt tundlikuks see teema on muutunud, oli Slovakkia peaministri Robert Fico visiit Ukrainasse jaanuari lõpus. Kui Fico teatas pärast külaskäiku Kiievisse, et tõenäoliselt jätkub Vene gaasi transiit läbi Ukraina, siis Ukraina vastas sellele kategooriliselt, et leping lõpeb aasta lõpus ning selle pikendamiseks ei kavatseta venelastega läbi rääkida. "Ukraina peaminister teavitas sellest oma Slovakkia kolleegi," märkis Kiiev.