X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Harri Tiido: Hiina-Vene piirisuhted Kaug-Idas

Foto: ERR/ Ken Mürk

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa ja Hiina suhted. Venemaal on Hiinat rohkem vaja kui vastupidi ja seega ei saa välistada, et lisaks nafta ja gaasi odava hinnaga müümisele teeb Moskva järeleandmisi ka territoriaalsetes küsimustes, märgib Tiido.

Kui Hiina liider Xi Jinping Moskvas käis, rääkisid nad Vladimir Putiniga kahe riigi piiritust sõprusest. Putin on aga öelnud, et Venemaal ei ole piire. Ehk siis idasuunal on piirideta sõprus ja ka muid piire justkui ei ole…

Kui Hiina poolt vaadata, siis on nendegi sõprus Venemaaga ilma piirideta ja kui Venemaal piire ei ole, siis võib ka Hiina ju väita, et neilgi sealkandis piire ei ole. Piiride puudumine ei tähenda ju nende liigutamist ainult väljapoole. Samahästi võib see tähendada nende nihutamist ka sissepoole ja miks ei võiks siis hiinlased Hiina-Vene piiri osas sellest põhimõttest lähtuda.

Kuid seekordse jutu taustaks on Pekingi kaks sammu. Viimane oli hiljuti, kui üllitati uued ametlikud kaardid, mida hakatakse kasutama dokumentides, meedias ja reklaamides. Need tekitasid protestiavaldusi mitmes riigis. India nägi, et vaidlusalased alad oli Hiina joonistanud enese omaks, Filipiinid leidsid, et Lõuna-Hiina meres on hoolimata rahvusvahelise kohtu otsusest Peking Filipiinide ala enesele joonistanud. Ja meie loo kontekstis oli Hiina enese omaks värvinud ka kogu Suur-Ussuriiski ehk hiina keeles Heixiazi saare Amuuri jõel. Kuigi see oli seni justkui pooleks jagatud.

Jagelemine selle ala üle oli käinud alates 1964. aastast. Aastal 2004 sõlmisid Moskva ja Peking lepingu, millega saar jagati kaheks ja lisaks poolele saarele anti Hiina valdusesse ka Tarabarovi saar pluss veel mõned väikesaared. Aastal 2008 jõudis piiri demarkeerimine seal lõpule ja see ala läkski Hiina kontrolli alla. Suur-Ussuriiski puhul on see 170 ruutkilomeetrit, mis Siberi mastaabis on muidugi pisiasi, aga siiski…

Kaks naabrit vaidlesid sel teemal juba 19. sajandil. Kogu piirkond võeti Nõukogude vägede kontrolli alla 1920. aastatel ning pärast nõukariigi lagunemist jäi see Venemaa Föderatsiooni omandiks koos vaidlusega Hiina suunal. Nagu öeldud, tehti reveranss Pekingi suunal, aga võta näpust. Nüüd siis Hiina sõpradelt selline hinge sülitamine. Huvitaval kombel oli Moskva reageering ebamäärane ja aeglane, otsest protesti ei väljendatud, räägiti pigem küsimuste lahendatusest ja sõprusest.

Vahepeal aga teine näide. Tänavu veebruaris üllitas Hiina loodusvarade ministeerium uued reeglid geograafiliste kohanimede kohta.

Neist nähtub, et Vladivostok on tagasi saanud oma hiina nime Haishenwai ehk Meripura laht. Sahhalini saar on nüüd kaardil Kuedao, Habarovsk on Boli, Ussuriisk on Shuangchenzi, Blagoveštšensk aga Hailanpao. Kokku puudutab ümbernimetamine kaheksat linna ja territooriumi. Kõigi nende puhul on tegemist omaaegsete Hiina aladega, mis hõivati Qingi dünastia ajal mitme hiinlaste hinnangul ebaõiglase lepingu alusel.

Pärast Qingi dünastia langust keeldus Hiina tunnustamast Venemaa õigusi neil aladel ja Mao ajal alustasid kommunistlikud võimud nende üle kõnelusi.

Asi venis nagu täi mööda märga nahka ja alles 1999. aasta detsembris allkirjastasid Boriss Jeltsin ja tollane Hiina liider Jiang Zemin kokkuleppe kahepoolsest piirist. Tunnustati kõiki territoriaalseid lepinguid, mis Qingi dünastia ajal sõlmiti. Sellega tunnustas Jiang ka Moskva õigust hallata alasid, mille ulatus oli umbes miljon ruutkilomeetrit. Kui lisada muud alad, mis hiina rahvas oli kaotanud lisaks Venemaale ka Mongooliale, Kõrgõzstanile ja Kasahstanile, käib jutt 1,7 miljonist ruutkilomeetrist.

Suurim küsimärk selle pakis on aga 600 000 ruutkilomeetrit põhjapool Hiina Heilongjiangi provintsi alal, mida Venemaal nimetatakse Primorski kraiks ja mille halduskeskus on Vladivostok. Uues geograafias nimetavad hiinlased seda linna juba "sisemaiseks sadamaks". Hiina poolel tõmmati sellel teemal joorup üles aastal 2020, kui Venemaa tähistas Vladivostoki asutamise 160. aastapäeva.

Riikidevahelisteks protestideks peaks ainet olema rohkem kui küllaga, kuna hiinlased tegelevad kartograafilise ekspansiooniga. Huvitaval kombel aga kuigi paljut ei ole Moskva poolt kuulda olnud. Kui, siis põhiliselt radikaalsete patriootide poolelt, kes süüdistavad võime riigi mahaparseldamises.

Meenutatakse 1991. aastat, mil Mihhail Gorbatšov allkirjastanud dokumendi selle kohta, et Vene-Hiina piir peaks kulgema mööda Amuuri jõe keskkohta. Varem olnud hiinlased sunnitud tunnistama piirjooneks omapoolse jõekalda, jättes veekogu tervikuna Vene haldusesse. Ja tuletatakse ka meelde imperaator Nikolai I ütelust, et kus Vene lipp on kord juba heisatud, seal ei tohi seda enam langetada.

Nüüd aga tegelevat Venemaa Hiina vaikse ekspansiooni lubamisega. Üheks meetmeks olla maa-alade Hiinale rentimine. Võib-olla on neil õigus. Me ju ei tea, mida kahe poole liidrid omavahel kokku on leppinud. Venemaal on Hiinat rohkem vaja kui vastupidi. Seega ei saa välistada, et lisaks nafta ja gaasi odava hinnaga müümisele teeb Moskva järeleandmisi ka territoriaalsetes küsimustes.

Siberlased omakorda mõistavad, et kas meeldib või mitte, kuid Peking on lähemal kui Moskva. Sotsioloogid väidavad, et iga kolmas siberlane igatseb sealtkandist lahkuda. Siberis elab vähem kui 38 miljonit inimest, piirialadel aga üldse umbes kuus miljonit. Teisel pool piiri aga rohkem kui 90 miljonit hiinlast.

Ja Venemaa kui terviku tulevik on ette teadmata. On võimalus, et teatud põhjustel laguneb see osadeks. Ehk Pekingis võidakse uskuda, et varem või hiljem on need alad niikuinii nende omad. Keegi vene vaatlejaist tõi näite, et omal ajal liitis Hiina enesega ala, mida nimetatakse Xinjiang-Uiguuri autonoomseks rajooniks. Xinjiang tähendab "uut piiri" ja uiguurid on sealne põlisrahvas. Nii et tulevikus võib tekkida Xinjiang- Vene autonoomne rajoon. Miks ka mitte, loodus ju tühja kohta ei armasta.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: