Sõda Ukrainas on muutnud arusaamu koostööst Arktikas. Piirkonnas sulab aga jää ning seal avanevad uued kauaoodatud kaubanduslikud laevateed. 

Hiina tahab Arktikas oma mõjuvõimu suurendada. Venemaa üritas siiski varem oma domineerivat rolli piirkonnas kaitsta. Koos Arktika jääga on sulamas ka Moskva vastupanu, vahendas The Wall Street Journal. 

Arktika kaudu liigub nüüd üha rohkem Venemaa toornaftat. Piirkonda läbivad üha suuremad naftatankerid ning reostusoht Arktikas kasvab. Venemaa tahab Hiinalt osta tehnoloogiat, mis võimaldaks paremini jälgida kohalikke olusid. 

Venemaa pole alati Hiina kohalolekut Arktikas tervitanud. Moskva ei toetanud varem Hiina soovi saada Arktika nõukogusse. See on kaheksast riigist koosnev organ, mis tegeleb piirkonna probleemide lahendamisega. 2020. aastal vahistasid Vene võimud Arktika eksperdi, keda kahtlustati Hiinale luureandmete edastamises. 

Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu pööras Venemaa pilgu Hiina poole. Šveitsi  tehnoloogiainstituudi teadur Marcus M. Keupp ütles, et Venemaal pole enam kapitali ega tehnoloogiat. 

"Hiina jaoks on see suur eelis, sest ta saab nüüd avaldada Venemaale survet ja vastavalt vajadustele arendada Arktika kaubateed," ütles Keupp. 

Rosnefti juht Igor Setšin pöördus hiljuti Hiina firmade poole, et need aitaksid Vene naftahiiul arendada Arktikas asuvaid projekte. 

Arktika jääb Hiina piirist geograafiliselt kaugele, kuid suurte nafta- ja gaasivarudega ning potentsiaalsete laevateedega piirkond pakub Pekingile strateegilist huvi. Hiina tahab rajada "jääsiiditeed", mis on osa Pekingi Uue siiditee (belt and road, vöö ja tee) projektist. Arktika kaubatee võimaldaks Pekingil vajadusel vältida Suessi kanali kasutamist.