Riigikogu kantselei juht kahtleb kõrgemate ametnike tähtajaliste lepingute vajalikkuses
Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht kirjutab vastuseks avaliku teenistuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele, et ministeerium peaks hindama, millist probleemi kõrgemate ametnike lepingute tähtajaliseks muutmisega lahendatakse ning kas see on üldse vajalik.
Rahandusministeerium saatis septembris kooskõlastusringile avaliku teenistuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mille alusel määrataks tippjuhtidele kahe ametiaja piirang ja muudetaks kõrgemate ametnike lepingud tähtajaliseks.
Riigikogu kantselei direktori Antero Habichti hinnangul jääb väljatöötamiskavatsuses esitatud kujul selge vastuseta küsimus, mis probleemi avaliku teenistuse osakonnajuhtide teenistussuhte tähtajaliseks muutmisega lahendatakse. Asutus palub kaaluda, kas muudatus on põhjendatud ja võimalikud sellega kaasnevad riskid maandatavad.
Habicht toob välja, et väljatöötamiskavatsuses esitatud statistika kohaselt on avaliku teenistuse keskastmejuhtidest ligi kolmandik oma praegusel ametikohal olnud üle viie aasta, üheksa protsenti üle 11 aasta ning üks protsent üle 20 aasta. 46 protsenti keskastmejuhtidest on ametikohal olnud kolm kuni 10 aastat ning 46 protsenti on oma ametikohal olnud alla kahe aasta.
Tema hinnangul ei nähtu sellest, et avalikus teenistuses oleks tõsine ja laialdane probleem liiga pikaaegsete ja mandunud keskastmejuhtidega.
"Nimetatud numbrid peegeldavad vastupidi küllaltki suurt mobiilsust ja isereguleeruvust. Ei ole ka esitatud andmeid, millest saaks üheselt järeldada, et üle viie või 10 aasta juhina samal teenistuskohal töötanud isik ei ole piisavalt paindlik, motiveeritud ja seisab riigiasutuse arengul ees," kirjutas Habicht.
Tähtajalisuste lepingute nõude kehtestamine võib riigikogu kantselei hinnangul ilma toetavate tugimeetmeteta vähendada ametikoha atraktiivsust ja samas ka suurendada personali halduskoormust, mida tuleks eelnõu väljatöötamisel arvestada.
Kui asutuse või teenistuskoha spetsiifika nõuab detailseid valdkonnateadusi, võibki konkurents juhi kohale olla madal, mistõttu valitakse senine juht uuesti ametisse ehk Habichti hinnangul oleks sellistes olukordades tegemist näiliku avaliku konkursiga, mille korraldamiseks riigi rahalise ressursi kasutamine ei ole mõistlik.
Teisipäeval toimub riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise esimese lugemise ettevalmistamine ja avaliku teenistuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse arutelu. Sellest võtab osa ka rahandusminister Mart Võrklaev.
Toimetaja: Barbara Oja