Politico küsitluste keskmise järgi naudib Poola valitsev Õiguse ja Õigluse (PiS) erakond 37 portsendi valijate toetust. Jaroslaw Kaczynski juhitud võimuparteile küll ennustatakse valimistel esikohta, kuid praegune reiting on oluliselt madalam kui 2019. aasta valimistel saadud 44 protsenti häältest. Seetõttu ennustavad kõik küsitlused, et PiS kaotab parlamendienamuse.

Konservatiive soovib võimult kukutada kolm opositsioonilist euroopameelset erakonda. Suurim neist on endise Poola peaministri ja Euroopa Ülemkogu ekspresidendi Donald Tuski juhitud Kodanike Koalitsioon (KO). Tuski erakond naudib 30 protsendi valijate toetust ning samuti vajaks koalitsioonipartnereid.

KO-ga soovivad teha koostööd 11 protsendi valijate toetusega Kolmas Tee (TD) ja 10 protsendi valijate toetatud Vasakpoolsed (Lewica).

Kolmas Tee on agraarse erakonna PSL ja tsentristliku erakonna Poola 2050 valimisliit. Kuna valimisliitudele rakenduvad Poolas rangemad reeglid, peab Kolmas Tee ületama 8-protsendilist valimiskünnist, samas kui valimistel osalevatele üksikutele erakondadele rakendub 5-protsendiline valimiskünnis.

Vasakpoolsed on aga sotsiaaldemokraatliku taustaga Demokraatliku Vasakliidu baasil loodud erakond.

Kuigi osad küsitlused ennustavad ülalmainitud kolmele poliitilisele liikumisele nappi enamust Seimi alamkojas, siis teiste küsitluste järgi jääb enamusest väheseks nii PiS-il kui euroopameelsel opositsioonil. Sel juhul osutub kaalukeeleks parempopulistlik Konföderatsioon Vabaduse ja Iseseisvuse Nimel (Konf), mis on korduvalt esinenud üleskutsetega lõpetada Ukraina abistamine.

Konservatiivsus ja sotsiaaltoetused

PiS loodab valijate toetusele vastutasuks enda viimase kaheksa aasta jooksul valitsuses tehtud otsuste eest.

Nii vahendab majandusväljaanne Bloomberg, et alates PiS-i võimuletulekust 2015. aastal kuni käesoleva aastani vähenes Poolas kaks korda töötuse määr. Kui 2015. aasta valimiste ajal oli riigis 1,5 miljonit töötut, siis nüüdseks on tööta ainult 0,8 miljonit poolakat.

Samuti kasvas majanduse kogutoodang (SKT) kaheksa aastaga 50 protsendi võrra, samas kui keskmine palk kahekordistus.

Olles võimul suurendas PiS sotsiaaltoetused. Praegu makstakse iga lapse eest 500 zlotti (110 eurot). Osaliselt tänu sotsiaaltoetuste kasvatamisele püsib Poola vaesuse määr üks madalamaid Euroopa Liidus. Poolas on see 15,9 protsenti, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 21,6 protsenti, vahendab Bloomberg.

Valimisvõidu puhul lubab PiS suurendada lapsetoetust 800 zlottini (175 eurot) ning tõsta miinimumpalka 18 protsendi võrra järgmisel aastal.

Teiseks Poola võimupartei valitsemise nurgakiviks on konservatiivne ideoloogia. PiS-i võimul oleku ajal keelustati riigis enamikel juhtudel abordid ning mitmed Poola piirkonnad ja linnad kuulutasid ennast vabaks "LGBT ideoloogiast". Viimast käiku tuli Poola võimudel pärast Euroopa Liidu Kohtu survet tagasi pöörata.

Fookuses on EL-i raha ja Ukraina

Veel üht oma võimuperioodil tehtud reformi ei soovi PiS aga tagasi pöörata, ning seda Euroopa Liidule vaatamata. Pärast võimuletulekut 2015. aastal käivitas PiS kohtureformi, millega muudeti kohtunike määramise reeglid ning Ülemkohtu koosseisu. Reformi ebaseaduslikuks pidav Euroopa Komisjon pöördus Euroopa Liidu kohtusse, mille tulemusel määrati Poolale kopsakas trahv, lisaks külmutati 35 miljardi euro väärtuses Poolale mõeldud EL-i fondide raha.

Donald Tuski juhitud euroopameelne opositsioon peab PiS-i vaidlusi Brüsseliga Poolale kahjulikeks ning lubab kohtureformi ja abordikeelu tagasi pöörata, samuti lubab Tusk, et ta ei hakka PiS-i algatatud sotsiaalprogramme kärpima.

Tusk on koguni väitnud, et PiS soovib Poola Euroopa Liidust lahkumist. PiS süüdistusega ei nõustu, kirjutab Financial Times.

Valimiskampaania viimastel nädalatel otsustas PiS karmistada suhtumist Ukrainasse. Nii teatas septembris Poola valitsus, et helded toetused Ukraina pagulastele lõpevad järgmisel aastal. Samuti teatas ühel hetkel Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et edaspidi Ukrainale sõjaabi ei saadeta. Hiljem ütles PiS-i toetusega valitud Poola president Andrzej Duda, et peaministri sõnu mõisteti valesti.

Politicoga suhelnud analüütikud peavad Poola võimupartei käiku ajendatuks soovist saada endale parempopulistliku Konföderatsiooni valijate toetust.

Pingeid tekitab ka isiklik rivaalitsemine Tuski ja Kaczynski vahel. Mõlemad poliitikud alustasid oma karjääri 1990ndate alguses Solidaarsuse ametiühingus Lech Walesa käe all. Nii Tusk kui Kaczynski on oma erakondade rajajad, kes valitsesid koos aastatel 2005 kuni 2007. Pärast seda aga halvenesid suhted kahe poliitiku vahel.

PiS-i juht on korduvalt levitanud põhjendusteta väidet, et Tusk on süüdi Kaczynski venna Lechi surmas 2010. aastal Venemaal toimunud lennuõnnetuses. Samuti süüdistab Kaczynski Tuski liigses Saksa-meelsuses.

Sõltumata valimiste tulemustest üks kahest mehest lahkub poliitikast, kirjutab Financial Times: Kaczynski on 74-aastane ja Tusk on 66 aasta vana.

Valimistulemused aga ei pruugi tuua selgust, ning on ka korduvvalimiste risk, kui nii PiS kui euroopameelne opositsioon peaks enamusest ilma jääma ja kaalukeeleks osutub Konföderatsioon.

Valimised toimuvad Poolas pühapäeval, 15. oktoobril.