Uuringu üks autoreid, EBS-i professor Kaire Põder ütles uuringut tutvustades, et tõhusaid koole saab teha hästi koole valitsedes, oskusega ressursse hästi kasutada ja nõrkusi teiste sisenditega kompenseerides.

"Paraku on kooli efektiivsus sõltuvuses ka koolivälisest keskkonnast ehk siis sellest, mida kool ei saa muuta. Vähemasti maakool või väikse piirkonna kool ei saa lapsi valida. Kool ei saa ka ise valida enda rahastust. Ehk siis vaid osaliselt on see kooli autonoomia teha kooli paremaks ja paljuski on see kas regionaal-, sotsiaal- või siis hariduspoliitiline probleem, millest me räägime, kui kool on ebaefektiivne või vähetõhus," ütles Põder.

Üldpilt on uuringu andmetel hea, sest ebaefektiivseid koole Eestis ei ole. Üle 80 protsendi koolidest on uuringu järgi väga tõhusad.

Üllatuslikult aga ilmnes uuringust, et õpetajate täiendkoolitus ei tee kooli tõhusamaks. Autorid tõdesid, et jäävad selle tõlgendamisega hätta.

Siiski saab tuua ühe võimaliku selgituse, ütles Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri. "Üks probleem tõenäoliselt on see, et meie õpetajaharidusel on aeg-ajalt raske kaasas käia sotsiaalsete muutustega."

"Oluline ühiskondlik muutus, mis koolidesse valgub, on see, et laste taustad on üha erinevamad. Need erinevused ei ole ainult taustade põhised, vaid on ka haridusliku erivajaduse põhised. Kas ja kui palju tegelikult õpetajakoolitus suudab seda arvesse võtta ja õpetajaid ette valmistada ka erineva sotsiaalse taustaga õpilaste erinevaks õpetamiseks," rääkis Lauri.

See oli ka üks uuringu poliitikasoovitusi - pöörata rohkem tähelepanu õpetajaharidusele. Veel soovitab keskus koolivõrgu korrastamist jätkata, kuid läheneda koolidele individuaalselt, märkis Lauri.

Uuringut kommenteerinud endine haridusminister Tõnis Lukas leidis, et see on maakoolidele ainuvõimalik lahendus: "Rätsepalahendus ongi meie peamine tee selliste tinglikult vähem tõhusate ja piirkondlike ja väiksemate koolide puhul, sest kõik nad on tõhusad, järelikult sulgemise põhjust pole. Omavalitsus oma võimalustest ei suuda neid lahti hoida, siis peab riik koos omavalitsusega pakkuma välja rätsepalahenduse võimalused kõigil nendel puhkudel eraldi."

Näiteks ilmnes uuringus, et hajaasustusega piirkondades on koolides keskmiselt kuus last õpetaja kohta. Samas kõige tõhusamalt tegutsevates koolides on ühe õpetaja kohta 10-15 last.

Veel soovitab uuring riigil toetada rahaliselt neid koole, kus on rohkem selliseid lapsi, kelle õpetamine on kallim, nagu haridusliku erivajaduse või teise emakeelega lapsed. Samuti tuleks hariduspoliitika kujundamisel senisest palju rohkem arvestada nende tingimustega, kus koolid tegutsevad, mitte püüelda ainult parimate õpitulemuste poole.