Riigikohtu liikmete tööjõukuludeks kulub 2024. aastal 2,35 miljonit ning see on välja arvutatud kõrgemate riigiteenijate palgamäärade indeksist lähtudes ning kohtunikele seadusega määratud ametipalga koefitsiendist, aga ka kohtu ja kolleegiumide esimeestele seadusega ettenähtud juhtimise lisatasudest.

Seega kasvab kohtunike tööjõukulu üksnes seadusega ettenähtud tingimuste järgimisest, märgitakse seletuses.

Palgatõusu üheks põhjuseks on oluliselt suurenenud kohtunike pensionile siirdumine, seda eriti esimeses ja teises kohtuastmes, mis tähendab, et tavapärasest rohkem liigub seniseid kohtunõunikke kohtunikuks.

"Kohtunikeks liiguvad samas just kõige kogenenumad kohtunõunikud. Kui tavapärase (kaadri)voolavuse juures saab palgata üks ja suuremasse kolleegiumisse ka kaks vähemkogenud töötajat, siis ajavahemikul 2024–2028 tuleb kolleegiumide töövõime tagamiseks palgata valdavalt väga kõrgelt kvalifitseeritud ja seetõttu ka väga kõrge palgaootusega teenistujaid," märgiti seletuskirjas.

Seletuskirjas märgitakse ka, et riigikohtu teenistujate keskmine palk on üldjuhul madalam, ja kohati oluliselt madalam kui teistel põhiseaduslikel institutsioonidel.

Lisaks soovib riigikohus 2024. aastaks kohtunike ja kohtunike järelkasvu koolituseks, valikuks ja kompetentside arendamiseks (majandamis- ja tööjõukulu) lisavahendeid 335 508 eurot, aastani 2027 kokku 1,35 miljonit ning peale seda rahavajadus väheneb.

"Taotletavad lisavahendid on vajalikud omavahel seotud probleemide lahendamiseks. Nn juurpõhjuseks on ajavahemikul 2022–2026 toimuv oluliselt suurem kohtunike lahkumine kohtusüsteemist – pensioniikka jõuab 67 kohtunikku," seisab seletuskirjas.

Lisaraha vajab riigikohus järgmiseks aastaks ka infoturbete nõuete täitmiseks (57 600 eurot) ja välissuhtluseks ja koostööks (11 500).

Riigikohtu 2024. aasta eelarve kogumahuks on kavandatud 8, 16 eurot, millest ligikaudu 2,5 miljonit on arvestuslikud kulud, 215 000 eurot amortisatsioon ja 50 557 eurot kulud välisvahenditest.

Riigikohus planeerib 2024. aastaks kokku tulu 363 857 eurot, millest 310 000 eurot on tulud riigilõivudest riigieelarvesse, 50 557 eurot välisvahenditest, 3300 tulu trükiste müügist ja renditulu.