Rahandusministeerium saatis eelnõud kaubanduskojale arvamuse avaldamiseks 25. septembri pärastlõunal ning vastust oodati juba 2. oktoobriks.

"See tähendab, et kaubanduskojale anti aega eelnõudega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning ettevõtetega konsulteerimiseks ja seisukohtade kujundamiseks kõigest viis tööpäeva. Nii lühikese tähtaja jooksul on väga keeruline viia läbi sisulist kaasamisprotsessi ja anda eelnõude kohta sisulist tagasisidet. Seega meie hinnangul on antud eelnõude puhul tegemist näilise kaasamisega ja taunime sellist õigusloome praktikat," teatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts kirjas rahandusminister Mart Võrklaevale.

Alles hiljuti saatsid ettevõtlusorganisatsioonid valitsusele pöördumise, milles avaldasid rahulolematust viimaste kuude õigusloome praktikaga, kus ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavate eelnõude puhul antakse arvamuse avaldamiseks mõned üksikud tööpäevad, plaanitavate muudatuste mõjuanalüüs on puudu või oluliste puudustega ning muudatusi ei ole sisuliselt põhjendatud.

Uues kirjas tuletab ka kaubanduskoda meelde, et on viimastel nädalatel korduvalt juhtinud erinevate ministeeriumide, sealhulgas rahandusministeeriumi tähelepanu sellele, et huvigruppidele tuleb anda mõistlik tähtaeg arvamuse avaldamiseks.

"Kahjuks ei ole ministeeriumid sellest probleemist aru saanud või teadlikult rikuvad hea õigusloome põhimõtteid ning tegelevad näilise kaasamisega. Selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Tuletame meelde, et kaasamise hea tava punkti 4.6. kohaselt tuleb kaasatavatele võimaldada piisavalt aega tagasiside andmiseks, kusjuures üldreeglina peab avalik konsulteerimine kestma neli nädalat. Palume rahandusministeeriumil edaspidi anda huvigruppidele mõistlik tähtaeg arvamuse avaldamiseks."

Eelnõude kiirmenetluse kohta on teinud teravat kriitikat ka riigikohus. Riigikohus ei toetanud kõrgemate riigiteenijate palgatõusu vähendamist poole võrra, sest juba eelnõu koostamisega rikkus rahandusministeerium ulatuslikult õigusloome head tava ning eelnõu saadeti kooskõlastamisele vaid näiliselt.

"Reedese tööpäeva lõpus, oodates vastust järgmise tööpäeva lõunaks. Mingit objektiivset kiirustamise vajadust eelnõuga ei ole, sest riigieelarve pingelisele seisule juhtisid valitsuskoalitsiooni osapooled tähelepanu juba pool aastat tagasi. Kohtute haldamise nõukojal kui kollegiaalorganil ei ole võimalik eelnõu arutada loetud tundidega," märkis riigikohtu halduskolleegiumi esimees riigikohtu esimehe ülesannetes Ivo Pilving tagasisides rahandusministeeriumile.