Juulikuine teade sellest, et haridus- ja noorteamet (Harno) kavandab 275 000-eurost kaasamisplatvormi, kukkus soodsale pinnasele. Samal ajal rääkisid poliitikud, et kohe-kohe hakatakse suurelt kärpima.

Paar nädalat hiljem teatas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et kriitika alla jäänud riigihange tühistatakse. "Kahtlemata tuleb noori ühiskondlikesse aruteludesse kaasata, kuid seda ei tee veebileht, vaid noortele õiguste andmine," ütles minister pressiteate vahendusel.

Veebilehe taga seisis haridus- ja teadusministeeriumi aastatepikkune töö. Norra, Islandi ja Lichtensteini rahadele ehitatud taotlusvooru "Nutikad lahendused noorsootöös" hakati ette valmistama juba 2020. aastal. Järgmise aasta kevadel taotlusvooru reegleid tutvustades rääkis ministeeriumi projektijuht Gerttu Aavik, et tarvis on lahendust, kus noored saaks teha ettepanekuid ja anda tagasisidet Eesti elu edasiviimiseks.

Konkursi järel jagati 1,7 miljonit eurot võrdselt kahe projekti vahel. Lisaks Harno lubatud noortevaldkonna digihüppele said toetust ka eraalgatusest sündinud küberkaitse võistlused. Hindamisel kiideti esimese paremini vormistatud taotlust ja teise selgemat fookust.

Pisut enam kui aasta pärast konkurssi kuulutas Harno hanke välja. Ja siis tõmmati majast, kust kõik alguse sai, mõttele pidurit.

"Eks arvesse tuleb võtta ka seda, et sel hetkel, kui antud meedet ette valmistati, siis oli teine poliitiline keskkond Eestis, teine minister ja kindlasti ka teised töötajad ministeeriumis, kes seda ette valmistasid," rääkis Harno kaasamisprojekti eestvedaja Roger Tibar. "Võib-olla on ajad muutunud või fookused muutunud ja seda tuleb lihtsalt arvestada jooksvalt," lisas Tibar.

Võimalik, et mõni olemasolev veebileht saab noortepärase sektsiooni

Igatahes seisid kahe maja ametnikud augustis olukorra ees, kus enam kui 800 000-eurose projekti tugisambaks peetud arendus enam ei sobinud. Muidu võinuks ülejäänud raha eest rohkem digi- ja kaasamisteemalisi koolitusi korraldada, kuid taotlusvooru tingimustes seisis mustvalgel, et vähemalt 50 protsenti rahast peab minema mõnda uude lahendusse.

"Alates augustist on korduvalt käidud läbi erinevad stsenaariumid ja teavitatud kantslereid ja ministrit sellest, mis on need võimalikud olukorrad, kui näiteks ei saavutata projekti eesmärke ja mis on ajalised piirangud tegevuste elluviimiseks," rääkis Tibar.

Ajaliselt on asi üsna selge. Kõik kulud peavad olema tehtud tuleva aasta aprilli lõpuks. "Ja kui selleks ajaks ei ole projektis seatud eesmärgid täidetud, siis peab olema valmis kas osalise või täieliku abikõlbmatusega projektis tehtud kulude osas," lisas Tibar.

Kuidas edasi, selle üle on Harno ja ministeerium kaks ja pool kuud aru pidanud. "Kindlasti tänases olukorras oktoobri keskel midagi nullist arendada on kordades keerulisem kui see oli augustis või septembris. Idee näitena võibki olla, et mõnele kaasamiskeskkonnale, mis hetkel on Eestis kasutamisel, lihtsalt noortesõbralik liides juurde luua ja kommunikeerida seda nendele sobival viisil," pakkus Tibar.

Tibar rõhutas, et see on alles mõte ning projekti muutmiseks esitab Harno taotluse alles siis, kui lõplik lahendus haridus- ja teadusministeeriumiga kokku lepitakse.

Aga isegi, kui uuele veebilehele õnnestub kulutada 275 000 eurot nagu suvel plaaniti, ei piisa sellest, et jõuda 50 protsendini projekti enam kui 800 000-eurosest eelarvest. Roger Tibari kinnitusel on ka sellele lahendus olemas.

"Sinna juurde on arvestatud ka 2022. aasta detsembris toimunud hackaton, tugiteenused, liidestamiskulud, kommunikatsioonikulud ja osakoormusega peaekspert, kes protsessi Harno poole pealt eest veab."