Kallas (Eesti 200) selgitas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Harno tellitav keskkond on oma rahastuse saanud Norrast ning veebikeskkonna lähteülesannete täitmiseks tuleb kindlasti üle vaadata platvormi ülesehitus.

Kallas täpsustas, et tegemist ei oleks eraldi veebilehega, vaid liidesega, mille eesmärk ei ole ainuüksi noorte kaasamine, vaid noorte loodud projektide või algatuste selekteerimine, mida omavalitsus võiks toetada.

"Kas teda sellisel kujul on vaja, see küsimus on minu jaoks ka jätkuvalt lahtine," sõnas minister.

Ta lisas, et kui rahastus tuleb suurema projekti raames Norrast, siis pole temal ministrina voli hakata rahastust ümber vaatama.

"On võimalus, et ta teostatakse teistsugusel kujul. Ehk siis sellisel kujul, mis loodetavasti on kasulikum nii omavalitsustele, noortele kui Eestile pikas plaanis. Ehk siis me muudame teda," sõnas Kallas.

Ta lisas et projekti lähteülesannet tuleb koos rahastajaga analüüsida ja siis otsuseid langetada.

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) ütles, et kui riik kokkuhoiukohti otsib, tasuks seesugusele projektile otsa vaadata ning hinnata, kas platvorm üldse noorte seas kasutust leiaks.

Projektile määrati raha 2021. aastal, kuid see sai ka toona kriitikat

Harno noorte valdkonna digihüppe projekt saab raha programmi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" raames, mille rahastajateks on Norra tervisedirektoraat, Norra rahvatervise instituut ja Norra muinsuskaitseamet.

Kallas lisas, et programmi rahastamise eesmärgid on üle vaadatud juba 2021. aastal. Valikukomisjoni koosoleku aruandest selgub, et Harno projekti rahastamist vaatas üle kolm sõltumatut hindajat: sotsioloog Maarja Vollmer, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse endine juht Anzori Barkalaja ja Tallinna Tehnikaülikooli andmeteaduse töörühma kaasprofessor Innar Liiv.

Kuna Vollmeri ja Barkalaja arvamused erinesid liiga palju, tuli ettenähtud reeglite järgi kaasata ka kolmas hindaja, kelleks oli Liiv. Kuna viimase ja Vollmeri antud hinnang sarnanesid teineteisele rohkem, nägid reeglid ette, et arvesse lähevad vaid need punktid. Kusjuures Barkalaja kritiseeris ettevõtmist, kuid hindamiskorra järgi tema punkte ei arvestatud.

Samas nentis komisjon, et Barkalaja kriitilist hinnangut ei saa täiesti nurka visata ning heitis omakorda projektile ette laialivalguvust ja kindla fookuse puudumist. Küll aga sai kogu projekt, mille alla ka plaanitav veebikeskkond kuulub, siiski rahastusena 871 435 eurot, mis on aga ligi poole väiksem summa, mida projektile algselt taotleti.

Barkalaja, kes töötab nüüd haridus- ja teadusministri nõunikuna, selgitas ERR-ile, et rakendab praegu kahe aasta taguseid tähelepanekuid, et minister saaks ettevõtmisega lähemalt tutvuda ja sellekohase arvamuse kujundada.