Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu ütles, et Teise maailmasõja aegsete Eesti sõjapõgenike nimesid on praeguseks kogutud 70 000 kuni 80 000 ringis, kuid need orienteeruvad numbrid alles täpsustuvad.

"Kindlasti ei ole seal kirjas kõiki ja kuna andmed on tulnud väga paljudest erinevatest kohtadest, siis kindlasti mitmed inimesed on praegu seal sees mitmekordselt natuke erinevate nimekujudega. Nende andmete kvaliteet praegu on veel kindlasti suhteliselt madal, nii et kui inimesed läbi meie kodulehe seda ka vaatavad ja avastavad, et seal mõni asi valesti on ja meile märku annavad, siis on see ainult rõõmuks meile," rääkis Maripuu.

Esimene etapp andmekogu koostamisel kestab 2024. aasta septembrini, mil möödub 80 aastat 1944. aasta suurpõgenemisest. Meelis Maripuu loodab, et selle käigus saab töödeldud suurematest arhiividest pärit materjal.

"Lisaks selliste korduste likvideerimisele, isikute kokkuliitmisele erinevatest allikatest tahaks aru saada ka seda, kust need inimesed Eestis pärit olid. Ja mis kindlasti selle töö käigus ka selgub, on nende esimene sihtkoht, kuhu nad Eestist pagesid."

Maripuu sõnul on pärast esimest etappi võimalik edasi liikuda erinevates suundades.

"Leida sinna andmed ka selle kohta, kuidas põgenike teekond edasi kulges. Millistesse riikidesse nad näiteks Saksamaalt edasi suundusid, kuna on teada, et Saksamaale jäi neid suhteliselt vähe võrreldes sellega, kui palju neid seal algul oli. See on üks suund. Teine suund, et kes need inimesed olid, kes Eestist lahkusid. Millises vanuses need inimesed olid, milline oli nende sotsiaalne päritolu, mis võimaldab siis ka analüüsida seda, et mida see Teise maailmasõja käigus toimunud põgenemine eestlastele kui rahvusele tegelikult tähendas, millised need kaotused olid," selgitas Maripuu.

Töös olevat andmekogu saab uudistada Eesti Mälu Instituudi kodulehe kaudu.