Kommenteerides Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante sõnu ja sellele järgnenud teravaid reaktsioone, ütles Ossinovski, et kindlasti ei juhtu olukorda, kus eesti emakeelega laps kuidagi juhuslikult satub klassi, kus on 20 või rohkem õpilast venekeelsed.

"Teoreetiliselt on võimalik, et kui lapsevanem jätab õigeaegselt kooliavalduse esitamata, siis võidakse talle määrata kodulähedane kool. Aga loomulikult sellises olukorras haridusamet suhtleb konkreetselt iga lapsevanemaga ja leitakse lahendus, et eesti emakeelega laps saab õppida eesti emakeelega lastega koos. Nii et seda konkreetset muret kindlasti kuidagi üle tähtsustada ei ole mõtet," ütles Ossinovski Vikerraadio saates "Uudis+".

Ossinovski sõnul on juba täna näha, et vene emakeelega laste vanemad soovivad üha enam oma lapsi panna järgmisest aastast eestikeelsesse kooli.

"Seda hakkab kindlasti aina rohkem juhtuma ja see on tegelikult põhiline ülesanne, millisel viisil me loome koos õppiva kooli mudelit, et hariduse kvaliteet ei kannataks. Me teame, et järgmisest aastast on meil suurem vajadus eesti emakeelega koolides venekeelsete õpilaste vastuvõtmiseks. Me teame, et Tallinna koolid on juba täna väga täis," tunnistas Ossinovski.

"Ja see arusaam, mida mõned poliitikud, sealhulgas härra Lukas on väljendanud, et eestikeelsele õppele üleminek on mingi asi, mis puudutab "neid vene lapsi seal vene koolides" ja "kõiki teisi, see ei puuduta", see seisukoht ei ole adekvaatne. Ka metoodiliselt ei ole adekvaatne," ütles Ossinovski.

Ta lisas, et tegeliku lõimumise edendamiseks, keeleõppe parandamiseks ja eraldi oleva koolisüsteemi lõpetamiseks tuleb järk-järgult üle minna koos õppiva kooli mudelile.

"Mis tähendab seda, et eesti- ja venekeelsed lapsed õpiksid koos. Ja see on tegelikult selle reformi tuumküsimus. Ja me teame ka seda, et see juhtub niikuinii, sõltumata poliitilistest otsustest, sest venekeelsete laste vanemad hakkavad neid otsuseid aina rohkem tegema. Ja meie küsimus, ja ma pean "meie" all silmas Eesti riiki, nii haridusministeeriumit kui Tallinna linna ja igat kooli, on see, et millisel viisil me suudame seda koos õppiva kooli mudelit rakendada niimoodi, et kellegi hariduse kvaliteet ei kannataks," sõnas Ossinovski.

Ta ütles, et erinevad rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui muu emakeelega laste osakaal muutub liiga suureks, tuleb piir ette.

"Uuringuid ütlevad, et kui see on rohkem kui 10 protsenti, teatud tugimeetmete puhul saab see kindlasti olla ka mitu korda suurem, aga ikkagi tuleb see piir ette, kust edasi hakkab kannatama teiste laste hariduse kvaliteet. Nii et see on kindlasti koht, kus tuleb luua koostöös haridusministeeriumiga mõistlikud mudelid ja anda koolidele juurde täiendavat personali, et see asi õnnestuks."

Ta tunnistas, et sel teemal on palju juba vaieldud, aga mitte lõpuni läbi vaieldud.

"Olen ka mina vaielnud erinevate erakondade esindajatega. Aga kui Helir-Valdor Seeder ütleb, et tema küll oma last ei annaks katsejäneseks koos õppiva kooli mudelile, siis me näeme, et tegelikult neid hoiakuid on päris palju, et las need venelased seal oma vene koolides kuidagi parandavad oma eesti keele oskust."

Ossinovski kordas, et Eesti ühiskonnas tuleb jõuda arusaamale, et eestikeelsele õppele üleminek tähendab segregeeritud koolisüsteemi järkjärgulist sulgemist.

"Ja see tähendab seda, et eesti ja venekeelsed lapsed hakkavad õppima koos. Loomulikult võib öelda, et seda tehes on suured riskid. On küll. Ja just sellepärast ongi vaja seda teemat käsitleda väga metoodiliselt, süstemaatiliselt ja rahulikult. Ja tõepoolest jõuda selliste koolikorralduslike lahendusteni, mis tagavad, et nii eestikeelsete laste haridus kui ka venekeelsete või ükskõik mis muu emakeelega laste haridus oleks jätkuvasti ka pärast selle reformi realiseerumist väga heal tasemel."