Tallinna Vindi lasteaia 40 töötajast veerandi eesti keele oskus ei ole kõrgtasemel ehk järgmise aasta sügisel nad oma senist tööd jätkata ei saa. Mõnel õpetajal on olemas praegu nõutav B2 tase, kuid töö jätkamiseks on edaspidi vaja C1. Aga on ka neid, kes eesti keelt sisuliselt ei oska.

"On selliseid, kes küsivad, kas saaks töötada pensionini, kellel on järgmine aasta pension või kellel on poole aasta pärast, et kas pensionini töötada. Ja on ka need, kes on väga motiveeritud. Teised võib-olla nüüd alles ärkasid, kuigi 30 aastat oli võimalus seda teha," rääkis Vindi lasteaia juhataja Nonna Meltsas.

Kui praegu intensiivkursustel käivad õpetajad saavad keeletaseme tõstmisega hakkama, siis on neid, kellele see käib ilmselgelt üle jõu.

Uute õpetajate leidmine on Meltsase sõnul keeruline ja sellega on praegu hädas ka eestikeelsed lasteaiad.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul 900 vene lasteaedade õpetajast iga kolmas peab puuduliku riigikeele oskuse pärast ilmselt ameti maha panema. See paneb pealinna järgmisel aastal keerulisse seisu.

"Me loodame, et me läheme järgmisest aastast sellise mudeliga edasi, et meil on lasteaiarühma peale üks õpetaja ja kaks õpetaja assistenti. Üleminekuperioodiks, vähemalt aastaks see on üks võimalik väljapääs," ütles Kante.

Haridusministeeriumi hinnangul on see variant võimalik, kuid kõikidel juhtudel ei pruugi sellest abi olla, sest kaalumisel on keelenõuete kehtestamine ka abiõpetajatele. Praegu neil keelenõuded sisuliselt puuduvad.

"Nende töösisu ei ole täna nii täpselt kirjeldatud, sellest tulenevalt ei ole neile ka kõrgemaid keelenõudeid. Keelenõuete hindamisel me tahame liikuda sinna suunda. Täna on see hästi tugevalt ametinimetuse põhine, kuid oluline on, mis tööd see inimene teeb," sõnas ministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Praegu on abiõpetajate roll lasteaiati erinev, mõnes on tegu n-ö söögitädiga, teises teeb ta õpetaja tööd. Dubolazovi sõnul peaksid sel juhul kohalduma õpetaja keelenõuded ehk eesti keele oskus kõrgtasemel.

Eestis pole aastakümneid vene keeles lasteaednikke koolitatud ja paljud eesti keelt mitte oskavad õpetajad on kõrges eas, aga neid on ka alla 35-aastaste seas.

"Need inimesed ei vasta suures osas keelenõuetele ka ilma igasuguse eestikeelesele õppele üleminekuta," ütles Dubolazov.

Lasteaednike põuda ei tohiks haridusministeeriumi hinnangul tekkida, sest kui mullu võeti ülikoolidesse vastu 177 tudengit, siis tänavu juba 271 ja need tudengid valiti välja enam kui 1500 soovija seast.