Üleminek eestikeelsele haridusele tähendab, et järgmisest aastast hakkavad kõik esimesed ja neljandad klassid õppima eesti keeles. Tallinn asub seetõttu muutma koolikohtade määramise süsteemi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõepoolest, kui lapsevanem ei anna taotlust, siis loomulikult võib tekkida selline olukord, et eesti kodukeelega laps võib potentsiaalselt sattuda eesti keele õppele üleminevasse kooli. See ei ole välistatud," ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante.

Igal aastal määrab pealinn koolikoha paarisajale lapsele, kelle vanemad pole teada andnud, millisesse kooli nad oma last saata tahaksid. Kui eestikeelsele õppele ülemineku puhul on seni räägitud vene õpetajate toetamisest ja täiendkoolitusest, siis keerulisse olukorda satuvad ilmselt paljud eesti koolide õpetajad, kuna kasvab vene perede soov saata oma laps eesti kooli.

"Iga õpetaja, kes õpetab mitmekeelses keskkonnas, peab valdama lõimitud aine ja keeleõppe metoodikat. Ja kindlasti on vaja suunata sinna koolidesse ka abiõpetajaid või õpetajate assistente," sõnas Kante.

Õismäe gümnaasiumi 1 b klassis õpib 30 last, kolmandik neist ei ole eestlased. Nendel lastel on kooli poolt ette nähtud lisa eesti keele tund nädalas ja vajadusel saavad nad keelt harjutada ka õpiabi tundides. Klassijuhataja Kristel Kippeli sõnul võiks sellistes klassides, nagu tal, olla lisaõpetaja, kes toetaks nõrgemaid õpilasi.

"Kõige keerulisem on see, et nad ei saa lihtsalt lausetest aru, isegi kõikidest sõnadest ei saa aru. Kui sa ei saa aru, siis sa ei saa ülesannet tegema hakatagi. Kui mina esitan küsimuse, siis nemad on vait," ütles Kippel.

See olukord tõmbab õpetaja sõnul õpetamise tempo alla, sest ta peab korduvalt selgitama, nõrgemaid eraldi motiveerima.

"Motiveerima neid ka kaasa mõtlema ja küsima. Nad ei julge ka küsida, sest lapsi ongi palju ja aega ei ole palju, 45 minutit ja ei saagi kõik lapsed piisavalt kaasa rääkida, mõtelda, kaasa teha," sõnas Kippel.

Abiõpetajate palga lubab linn kinni maksta ja millisesse klassi neid vaja on, jääb iga kooli enda otsustada. Koolidest veelgi keerulisem olukord on lasteaedades. Üle 300 vene lasteaedades töötava õpetaja ei suuda Kante hinnangul sügiseks nõutaval tasemel eesti keelt selgeks saada ja ei saa edasi töötada. Uute õpetajate leidmine on väga keeruline juba praegu.