Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas süüdistab Tallinna linna haridusreformi saboteerimises, mis ei vasta kindlasti tõele. Tallinnal ei ole plaani suunata eesti emakeelega lapsi senistesse vene õppekeelega koolidesse enne, kui kõik koolid on edukalt eestikeelsele õppele üle läinud.

Just sel põhjusel oleme mitu korda pöördunud haridus- ja teadusministeeriumi poole küsimusega, kuidas lahendada kohalikule omavalitsusele seadusega (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §10) pandud kohustust arvestada lapsele kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Just ministeerium on Tallinnale vastanud, et kehtiv seadus ei näe võimalust õpilaste emakeele alusel kooli määrata.

Aga alustame algusest. Tallinn on eestikeelsele õppele üleminekuks valmistunud alates seadusemuudatuse vastuvõtmisest 12. detsembril 2022. Tallinna haridusamet analüüsis praegust olukorda Tallinna venekeelsetes lasteaedades ja koolides, kohtudes nende juhtidega ning arutades asutuste valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks. 31. mail moodustati Tallinnas eestikeelsele haridusele ülemineku ajutine komisjon, mis asus ette valmistama koolide ja lasteaedade eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, mille linnavalitsus kiitis heaks möödunud nädalal ja ka avalikustas.

Juba tänavu 15. veebruaril tõstatati Tallinna linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonis vajadus üle vaadata ja hinnata esimesse klassi määramise tingimuse kord. Kui seadus ei muutu ja kohalikud omavalitsused sellest lähtuvalt enda kehtestatud vastuvõtukordasid ei muuda, siis tingib see, et õpilasi hakatakse määrama elukohajärgsesse kooli sõltumata nende kodusest keelest.

Oleme igal juhul arvestanud, et eestikeelsele õppele ülemineku reform kasvatab tungi eestikeelsetesse koolidesse. Paljud vene keelt kodukeelena rääkivad pered soovivad oma lapse panna just kodulähedasse eestikeelsesse kooli, milleks on neil ka on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) alusel õigus.

Tallinn pöördus esimesse klassi määramise küsimuses ministeeriumi poole, et saada selles küsimuses selgust. Tänavu juunis küsisime haridus- ja teadusministeeriumilt, kuidas tõlgendada esimesse klassi määramist eestikeelsele õppele ülemineku tingimustes, kui kõik esimesed klassid on 1. septembrist 2024 eestikeelse õppega.

Augustis saime ministeeriumilt vastuseks, et eestikeelsele õppele üleminek ei peaks muutma juba olemasolevat praktikat, kuid tuleb analüüsida, kas senine omavalitsustes kehtinud praktika on olnud õigusnormidega kooskõlas.

"Ka seni kehtiva regulatsiooni alusel ei tohi õpilastele elukohajärgset kooli määrates neid selekteerida isikute emakeele või koduse keele alusel. Nagu varasemalt märgitud, siis arvestatakse PGS-i kohaselt elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral alles seejärel vanemate soove," seisis haridus- ja teadusministeeriumi saadetud vastuses Tallinna haridusametile.

Niisiis vastas ministeerium üheselt, et PGS-i kohaselt arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral alles seejärel vanemate soove. Seega, kuna me ei selekteeri ka praegu õpilasi kooli määrates nende emakeele või koduse keele alusel, siis ei saa me välistada, et eesti kodukeelega õpilane võib sattuda eestikeelsele õppele üleminevasse kooli.

Tallinn kindlasti ei takista ega saboteeri eestikeelsele õppele üleminekut. Vastupidi, me soovime juba eos osutada tähelepanu reformiga kaasnevatele vajakajäämistele, et reformi rakendamisega kaasneda võivaid riske maandada. Eesmärk on see, et eestikeelsele haridusele üleminek toimuks võimalikult sujuvalt ja tulemuslikult.