Tootsil oli teisipäeval Narvas seitsmes tööpäev. "Päevad lähevad hilisõhtusse välja. Tutvun lisaeelarve paberitega, mis läheb detsembris hääletamisele, tööd on palju ja muljed on head," sõnas Toots.

Narva elamufondist rääkides ütles Toots, et uusi elamuid pole Narva linna rajatud, sest ärimehed teevad maja siis, kui on nõudmist, aga Narva linna elanikel pole vahendeid, et pinda osta pole. Ka üürimajade idee Tootsile ja volikogule ei istu. "Ega Narva linn ei hakka bisnistit tegema, need majad ehitatakse, kui ettevõtted need ehitavad ja rendivad oma spetsialistidele turumajanduslikel tingimustel. Linn ei pea olema üürimajade omanik. Sotsiaalmajadega on meil probleeme, üks lammutati ja kuus on alles, nendega tegelemine on meile esmatähtis," rääkis Toots.

Koostööd volikoguga hindab ta heaks. "Mina volikogus korda majja ei löö, nemad on rahva poolt mandaadiga valitud saadikud. Ma sain 19 poolthäält, ja ma küsisin ka opositsioonilt mandaati, et hakkaks koos tööle. Nad andsid mulle revanši. Ma hakkan läbi rääkima ka opositsiooniga, sest ma kiidan Tartu kogemust, kus arvestatakse ka opositsiooniga," sõnas Toots.

"Eks me juhime Narvat inimestega, kes seal majas on. Nad on tublid inimesed. Abilinnapeaks palusin Tallinnast inimese, kelle kogemused kuluvad meil marjaks ära - Oleg Karpikov. Raske on Narva saada inimest väljaspoolt Narvat, aga me vaatame linna kõrvalt, siis hakkame sisse elama. Kui teised on pikalt Narvas elanud, siis me toome koos tulemusi," rääkis Toots.

Toots leidis, et Narva häid momente on magnetitehas, kui see käima tõmmatakse. "Tööjõud on olemas, kes pole pips valima tööd. Tallinnas ja Tartus inimesed tööle ei tule," võrdles Toots piirkondi.

Põlevkiviõlitehast on kindlasti vaja, ütles Toots. Enefit Poweri juhi Andres Vainolaga kohtus ta juba esimesel päeval. "Õlitehas ei tule küll Narva, aga parteiliinis vastutan kogu piirkonna edu eest," sõnas Toots. "CO2 jalajälg on väga suhteline asi, kui vaatame elektriautode akusid ja kuidas neid utiliseeritakse, seda jalajälge võime vaadata siit- ja sealtpoolt," vaagis linnapea õlitehase keskkonnajalajälge.

Rohepöörde teemaga Narvas pole Toots veel kursis ja sellest ei räägi.

Tartus unistas Toots Tartu tunnist televisioonis, nüüd unistab sellest Narvas.

Eestikeelsele haridusele üleminekut torpedeerida Toots ei kavatse. "Sellega lähme ilusti edasi, kohtun sel teemal reedel haridusminister Kristina Kallasega. Seal on tehnilised probleemid väga suured: Narva 312 õpetajat ei oma C1 kategooriat, ja nendest 157 on kooliõpetajad, ülejäänud on lasteaiaõpetajad. Kümme kuud on aega... väga hea tahtmisega 25-30 protsenti nendest annavad kategooria ära," lootis Toots. "32 aastat on midagi tehtud ja nüüd paari aastaga on see vaja korda ajada. Aga me elame Eesti riigis ja see on õige. Noored saavad sellest kindlasti aru," lisas ta.

Automaksu Toots ei toeta. "Nii palju maksutõuse, ja nüüd siis automaks ka! Juba käibemaksutõus kümme protsenti annab tunda igal pool esmatarbekaupadest transpordini. Nüüd siis tuleb automaks, mis tõstab omakorda kõiki hindu. Liiga palju makse ühekorraga," arutles Toots.

Liikmete Keskerakonnast lahkumist peab ta protestilahkumiseks, mitte rahulolematuseks ideoloogiaga: "Eesti Keskerakonna ideoloogia ei ole muutunud."

Erakordset tänulikkust Tootsil Keskerakonna pikaaegse liidri Edgar Savisaare ees ei tunne. "Tänu Edgar Savisaarele ei läinud ma kohe ärisse, aga 1990. aasta 15 mail, kui rünnati Toompead ja ma olin valveobjektide ülem, siis tekkis moment, et lahendasin küsimuse vereta, kuigi see oli väga lähedal verele. Siis võtsin selle teenistuse (Eesti Vabariigi Eriteenistuse peadirektorina) vastu," sõnas Toots.

Ta rõhutas, et jätkas sarnases ametis ka teiste peaministrite ajal.