Valimiskomisjon registreeris teid taas volikogu liikmeks. Milliste peamiste prioriteetidega te tööle asute?

Opositsioonilise volikoguliikmena on minu ülesanne ja kohustus jälgida linnavalitsuse ja koalitsiooni otsuseid. Samuti pean oluliseks, et eelmise linnavalitsuse algatatud projektid edeneksid vastavalt ajakavale ning linn ei unustaks oma tegelikke prioriteete: soojamajandust, tööstust ja kutseharidust.

Isiklikult on mulle südamelähedased mitmed teemad. Esiteks kutseharidus. Kahjuks on kutseharidus suuresti Narvast Sillamäele ja Jõhvi viidud. Linnapeana algatasin protsessi, et kohalikust kutsehariduskeskusest kujuneks energeetika- ja insenerierialade spetsialistide ettevalmistamise keskus.

Teiseks tööstus. Narva oli ja jääb Eesti tööstuspealinnaks. Linn peab tegema tõhusat koostööd suurettevõtetega, nagu Hanza ja magnetitehas, et ka järgmine arenguetapp jõuaks Narva, ning Ida-Viru ettevõtluskeskusega. Väikeettevõtlust ei tohi unustada, kuid just tööstus on meie võti.

Ja kolmas asi on kodanikuühiskond ja kultuur. Minu unistus on rajada Narva rahvaülikool. Samuti tahaksin taas ellu äratada unarusse jäänud idee teha Narvast 2036. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Jään kindlasti Narva elama ja kohalikku poliitikasse. Minu varasemast kogemusest tulenevalt on mulle väga oluline ka korruptsioonivaba poliitika. Ausalt öeldes kardan, et uuel võimul on plaanis teha ametisse nimetusi, millel ei ole piisavalt põhjendust.

Kas näete ennast lähiajal ka õppejõuna?

Ausalt öeldes praegu mitte. Olen kokku viis ja pool aastat Narva linnapeana töötanud – tõsi, selle aja jooksul on mind kaks korda ametist tagandatud. Pärast sellist pinget tahan tõesti veidi puhata.

Sügisel keskendun rahvaülikooli projektile ja sellele rahastuse leidmisele. Samuti on mul käsil mitu raamatut. Praegu ei soovi ma õppejõuks hakata, kuigi kavatsen osaleda asendusõpetajate programmis.

Teie liitlaste loodud fraktsioon Respekt säilis tänu Aleksander Pahhomovi üleminekule Mihhail Stalnuhhini leerist. Kuidas te seda üleminekut kommenteerite?

Liitun ise Respekti fraktsiooniga juba sel laupäeval. Suhtun Aleksander Pahhomovisse väga lugupidavalt. Volikogu töös on ta näidanud end äärmiselt tasakaaluka ja asjaliku inimesena. Ta on teinud ja ka praegu teeb head tööd munitsipaalelamute valdkonnas. Näiteks Rakvere tänava ühiselamust inimeste väljakolimisel seisis ta selle eest, et lastega pered saaksid munitsipaalkorterid. Samuti juhtis ta keerulist Puškini 26 ühiselamu remonti ajal, mil elanikud seal edasi elasid.

Ta on noor ja tasakaalukas spetsialist ning mul on hea meel, kui Narva poliitikasse tuleb uut verd.

Jaan Toots väitis hiljuti meedias, et teie linnapeaks oleku ajal ei algatatud linnas ühtegi projekti. Kuidas te seda väidet hindate?

See on sulaselge vale! Mulle jääb arusaamatuks, kas linnapea valetab teadlikult või ta lihtsalt ei tea, mis Narvas toimub. Volikogu liikmena oli ta absoluutselt kõikidest projektidest teadlik. Kavatsen sel teemal ka laupäeval volikogu istungil sõna võtta.

Toots nimetas Narva peamiseks probleemiks 13-protsendilist tööpuudust. Mida peaks linn tegema investorite meelitamiseks ja mida teie selleks tegite?

Investorite meelitamiseks on vaja stabiilset ja usaldusväärset linnavõimu, mitte pidevat juhtkonna vahetumist. Oma ametiajal toetasin magnetitehase teise etapi ehitamist, pidasin läbirääkimisi ministrite ja ettevõtete omanikega, toetasin tihedat koostööd Hanza ja Ida-Virumaa investeeringute agentuuriga.

Linnapea peab olema linna peamine müügimees. Linnalt oodatakse, et kõik dokumendid ja load vormistataks kiiresti, õigeaegselt ja korrektselt. Selle nimel tegime ametnike ja linnaplaneerimise ametiga väga palju tööd.

Koostöö ettevõtetega läks väga hästi, näiteks sellesama soojatrassi planeerimisel. Kuna soojatrass, millest Toots praegu palju räägib, läbib Narva-Jõesuud ja Narva linna haldusterritooriumi, toimusid meil kolmepoolsed kohtumised Eesti Energia, Narva-Jõesuu ja Narva vahel. Mina juhtisin neid kohtumisi, et jõuaksime ühise eesmärgini.

Just selline peabki linnapea olema. Linnapea ja linn peavad reaalselt kulutama aega, jõudu ja energiat, et asjad liiguksid.

Linnalt oodatakse ka head haridust, kvaliteetset arstiabi ja korras linnainfrastruktuuri. Nagu näete, käivad praegu Narvas paljudes kohtades remonditööd, tänavaid remonditakse ning ka suvilapiirkonnas on ehitustööd kavandatud. See tekitab inimestes heaolutunde – nad elavad linnas, mille eest hoolitsetakse.

Ja juba reedel peaksime allkirjastama lepingu uue Narva haiglahoone ehitamiseks. Viimased poolteist aastat olen olnud ka Narva haigla nõukogu esimees ning mul on väga hea meel, et see projekt on nii kaugele jõudnud.

Toonane opositsioon blokeeris varem Mihhail Stalnuhhini ja Jaana Kondrašova hüvitiste ja palkade kinnitamist. Kuidas käitub uus opositsioon praegu?

Leian, et inimene väärib oma töö eest palka. See, mida tehti Mihhail Stalnuhhini ja Jaana Kondrašovaga, ei olnud ilus, mõistlik ega aus. See oli lihtsalt väiklane ja alatu. Mina nii käituda ei kavatse. Kui keegi käitub sinuga poliitikas alatult või kiuslikult, ei pea sa samaga vastama. See ei ole mõistlik.

Jaan Toots nimetas abilinnapeakandidaatideks Oleg Karpikovi ja Eduard Partsi. Kuidas te seda valikut hindate?

Eks ka seda arutab laupäeval volikogu. Minul on mitmeid küsimusi nii Oleg Karpikovi kui ka Eduard Partsi kandidatuuri kohta.

Murelikuks teeb see, et volikogu esimees ei ela tegelikult Narvas. Me teame, et Vaarmann ei ela Narvas, Toots ei ela Narvas, Karpikov ei ela Narvas. Partsi kohta olen lugenud, et ta kavatseb Narva kolida. See on väga kummaline linnavalitsus, kus side Narvaga on tegelikult minimaalne.

See teeb murelikuks, sest kui sa ei ole Narva inimene, siis sa ei pruugi aru saada, mis siin tegelikult toimub. Sest kõlavate sõnade kõrval seisneb linnavalitsuse igapäevane töö ikkagi selles, et hoida korras tänavad, teed ja kõnniteed ning tagada koolide ja lasteaedade toimimine. Nii et küsimusi on siin väga palju.

Võib-olla on kõige suurem küsimus see, et ma tahaksin väga Oleg Karpikovilt küsida, kuidas ta ise hindab oma varasemat, aasta ja kuue kuu pikkust ametiaega Narva abilinnapeana. Teatavasti kutsutakse teda Narvas Oleg "Frees" Karpikoviks. Eelkõige jääb ta meelde katsega puhastada tänavaid jääst sellesama freesiga, millest paraku palju kasu ei olnud. Seetõttu tahaksin väga küsida, kuidas ta ise hindab oma tegevust linnamajanduse valdkonnas.

Eduard Partsi puhul on kummaline see, et minu arusaamise järgi kuuluvad tema vastutusalasse kultuur, sport ja turism. Meie linnavalitsuses tegeleb nende valdkondadega eri ametites kokku vaid viis-kuus ametnikku. Kuidas hakkab tema töö siis välja nägema? Kui suur on tema tegelik töökoormus ja kuidas hakkab see välja nägema struktuuri ja juhtimise seisukohalt?

Tundub, et olulised valdkonnad – sotsiaalvaldkond ja haridus – jäävad juhita, samal ajal kui tema hakkab tegelema suhteliselt väikeste küsimustega.

Veel suurema ehmatusega lugesin, et Eduard Parts ütleb, et Narvas tuleb alles hakata pöörama laste ja noorte spordile piisavalt tähelepanu. See on jälle sulaselge eksitus, sest sellega tegeletakse juba praegu.

Seetõttu loodan, et linnavalitsuse liikmed leiavad aega ja jõudu, et Narva asjadega põhjalikult kurssi viia.

Kui kaua uus koalitsioon Narvas püsib?

Mulle ei meeldi ennustada, aga mul puudub usk, et see koalitsioon püsib kohalike valimisteni. Ükski koalitsioon ei lagune väljastpoolt, vaid seest – omavaheliste vastuolude tõttu.

Olen mures, et see võim tugineb vaid 16 häälele. Selleks, et seda seltskonda koos hoida, on inimestele lubatud asju, mida pole võimalik täita: ametikohti, raha ja positsioone. Kardan, et lähikuudel kannatab Narva poliitiline kultuur veelgi rohkem.

Viimane küsimus – te endiselt ei plaani riigikogusse kandideerida?

Jah, ma ei plaani riigikogusse kandideerida. Laske mul nüüd pisut puhata, olen tõesti väsinud!