Oktoobris juhivad erakondade reitingute edetabelit Reformierakond ja Isamaa, mida toetas vastavalt 20 ja 19 protsenti küsitletuist.

Isamaa oli viimati teisel kohal erakondade populaarsustabelis eelmise sajandi lõpus.

Kolmandale kohale langes EKRE 17 protsendiga, kuid vahe kahe esimesega pole suur.

Küsitluse korraldanud Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et kui vaadata küsitlustulemusi pikemalt kui üks kuu, siis Reformierakonna reiting jätkab langust ning Isamaa vastupidises suunas tõusu.

"EKRE reiting on sel aastal olnud väga ebastabiilne, kõikunud vahemikus 14–23 protsenti," märkis Voog.

Valimistulemusega võrreldes on Reformierakonna langus ja Isamaa tõus olnud suur – valimistel sai Reformierakond 31,2 protsenti toetust (ja 37 mandaati), Isamaa toetus valimistel oli vaid 8,2 protsenti (kaheksa mandaati).

Voog lisas, et liidererakondade seis on muutunud tasavägisemaks ning midagi sarnast toimus ka eelmise aasta alguses, kui nelja erakonna reitingud olid enam-vähem samal tasemel.

"Kuna seis erakonnamaastikul tundub olevat vägagi turbulentne, siis ka järgmine kuu võib praegusest märkimisväärselt erineda," prognoosis Voog.

Keskerakond kaotab eestlastest valijaid

Neljandale kohale tõusis 15 protsendi suuruse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sotsid läksid mööda Keskerakonnast, mille toetus oli oktoobris 14 protsenti (septembris 16, augustis 17 protsenti).

Kevadistel valimistel toetas Keskerakonda 15,3 protsenti ja SDE-d 9,3 protsenti.

Sarnaselt EKRE-ga tõi Voog välja, et ka sotside reitingul pole olnud kindlat suunda viimasel poolaastal ja see on pendeldanud 10 ja 15 protsendi vahel.

Kui vaadata Keskerakonna toetajaid vastaja rahvuse pinnal, siis eestlastest valijate seas on erakonna toetus langenud vaid neljale protsendile. Septembris, mil Keskerakond vahetas esimeest ja uueks juhiks sai Mihhail Kõlvart, oli partei toetus eestlastest vastajate seas seitse protsenti. Augustis Jüri Ratase viimasel kuul erakonnajuhina üheksa protsenti.

Muust rahvusest vastajatest toetas oktoobris Keskerakonda 51 protsenti, mis on sisuliselt sama kui septembri 52 protsenti. Augustis oli Keskerakonna toetus muust rahvusest vastajate seas 46 protsenti.

Ehk erakonna üldtoetuse langus on tulnud selgelt eestlastest valijate ärakukkumisest, mida pole aidanud korvata ka väike tõus muust rahvusest valijate seas kahel viimasel kuul.

Eesti 200 jätkab stabiilselt madalal tasemel

Parlamendiparteidest selgelt madalaim on Eesti 200 toetus, mida toetas oktoobris seitse protsenti valijatest. Sama suur oli see toetus ka augustis ja septembris ehk erakonna toetus pole enam langenud, kuid pole ka tõusnud.

Kevadistel valimistel kogus Eesti 200 toetust 13,3 protsenti ehk sellega võrreldes on kaotatud pea pooled toetajad.

Parlamendivälistest erakondadest said oktoobris Parempoolsed neli, Rohelised kolm ja Vasakpartei ühe protsendi toetust.

Valitsuskoalitsiooni kogutoetus oktoobris oli 42 protsenti ja opositsioonil 50 protsenti. Kuu varasemaga see sisuliselt ei muutunud – septembris olid kogutoetused 43 ja 50 protsenti.

Samas veel augustis oli koalitsiooniparteide kogutoetus veidi suurem kui opositsioonil kokku (47 versus 45 protsenti).

Toetused koos "ei oska öelda" vastajatega

Oma eelistust ei osanud oktoobris välja tuua 24 protsenti vastajaid, septembris oli "ei oska öelda" vastajate osakaal 21 protsenti.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, toetas Reformierakonda oktoobris 15 protsenti (septembris 19 protsenti). Sama suur oli ka Isamaa toetus (septembris 10 protsenti).

EKRE toetus koos "ei oska öelda" vastajatega oli 13 protsenti (septembris 16 protsenti). SDE-l 11 protsenti (septembris üheksa) ja Keskerakonnal 10 protsenti (septembris 12 protsenti).

Eesti 200 toetus oli viis protsenti (septembris kuus protsenti). Parempoolseid toetas selles küsitluses kolm, Rohelisi kaks ja Vasakparteid üks protsent.

Lähemalt saab toetuse kohta eri sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 13.–18. oktoobrini ja sellele vastas 1486 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.

Reedel kell 11 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid uuringutulemusi Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Huko Aaspõllu ja Urmet Kook.