Oktoobris juhivad erakondade reitingute edetabelit Reformierakond ja Isamaa, mida toetas vastavalt 20 ja 19 protsenti küsitletuist. Kolmandale kohale langes EKRE 17 protsendiga. Neljandale kohale tõusis 15 protsendi suuruse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sotsid läksid mööda Keskerakonnast, mille toetus oli oktoobris 14 protsenti.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog nimetab praegust seisu erakonnamaastikul väga turbulentseks.

Alates kevadistest valimistest on peaministripartei kaotanud kolmandiku oma toetusest.

"Võrreldes valimistega on langus ikka oluline. /.../ Sellist langust on Eesti ajaloos ikkagi vähe olnud, kus peaministrierakond nii lühikese ajaga on kaotanud ühe kolmandiku oma toetusest," märkis Voog.

Ainuüksi viimase kuuga kukkus Reformierakonna toetus nelja protsendipunkti võrra. Voog ütles, et selline kukkumine on Reformierakonna kui stabiilse poliitbrändi kohta pretsedenditu.

"See neljaprotsendiline langus Reformierakonna puhul on ikkagi suhteliselt erakordne. Selliseid suuri langusi, kui vaadata läbi ajaloo, Reformierakonnal ei ole olnud," tõdes ta.

Peaminister Kaja Kallas näeb languse põhjust ebapopulaarsetes maksutõusuotsustes, eeskätt automaksus.

"Reformierakond kannab valitsusvastutust väga keerulistel aegadel. /.../ Me teeme otsuseid, mida aastaid ei ole tehtud, lahendame neid riigi ees seisvaid umbsõlmi ja paraku need ei ole ka kõik populaarsed, nii et see loomulikult avaldab mõju ka meie toetusele," rääkis Kallas.

Reformierakonna liikme, endise peaministri Andrus Ansipi hinnangul kukub Reformierakonna toetus aga Kallase abikaasa idavedude skandaali tõttu.

"See ei vasta tõele. Kui te vaatate, kui see skandaal ju tekkis, siis toetus ju ei kukkunud, ei kukkunud, ei kukkunud. Praegu on eelkõige automaks see, mis seda toetust mõjutab. See inimestele ei meeldi," kommenteeris Kallas.

Voogi hinnangul on aga need kaks asjaolu omavahel seotud.

"Kui seda idavedude skandaali ei oleks olnud, siis Kaja Kallas oleks olnud palju usutavam ja tal oleks olnud palju tugevam positsioon neid planeeritud otsuseid põhjendada. /.../ Ta ei suuda enam põhjendada tehtavate otsuste vajalikkust," rääkis Voog.

Paljud senised Reformierakonna toetajad on nüüd liikunud Isamaa selja taha, kes on teinud viimase veerandsaja aasta tugevaima tõusu populaarsuselt teiseks parteiks.

"Isamaa tõusu aluseks on pigem Reformierakonna ja Eesti 200 nõrkus, kellele Isamaa on varem neid oma toetajate hääli andnud. /.../ Nad on muutunud ka valija jaoks majandustemaatikal usutavamaks," selgitas Voog.

Isamaa liige Tõnis Lukas ütles, et senise kitsalt perepoliitikale seatud fookuse asemel tahabki Isamaa rohkem just majanduskeskkonna teemal kaasa rääkida.

"Praegusel ajal on meie poliitika palju laiem kui võib-olla üksikud teemad, mida meile võib-olla seni omistati. /.../ Maksud on majanduspoliitika üks osa ja praegu kägistatakse metsikute maksutõusudega majandust. See on nüüd inimeste reaktsioon otsida alternatiivi. Isamaa on alternatiiv praegusele valitsusele," rääkis Lukas.

Keskerakonna kukkumise taga on eeskätt eestlaste toetus, mis on veelgi kahanenud ning mida venekeelse elanikkonna kasvanud toetus juhivahetuse peale pole siiski korvanud.