"Uuringutulemused peegeldavad, et mingid vanad kinnistunud positsioonid on hakanud murduma. Kas need kinnistuvad ei tea, aga mingi murdehetk saabunud," ütles Voog ning lisas, et sellist turbulentsust erakondade reitingutes pole ammu olnud. Tema sõnul tekitas sellise muutuse 2003. aastal Res Publica ja 2015. aastal Vabaerakond, aga nende populaarsuse tõus jäi suhteliselt lühidaks.

ERR-i tellitud Kantar Emori uuringu reedel avaldatud tulemuste kohaselt tõusis Isamaa oktoobris 19 protsendi suuruse toetusega Reformierakonna kannule teisele kohale, samas kui eestlastest toetajaid kaotanud Keskerakond langes viiendaks ja jääb nüüd alla ka Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

ERR-i ajakirjanik Urmet Kook juhtis tähelepanu, et kui Urmas Reinsalu sai juunis Isamaa uueks esimeheks, oli erakonna reiting 8–9 protsenti. Aga terve suvi läbi oligi opositsioonist pildil ainsana Reinsalu ja Isamaa, kuna EKRE poliitikud suuresti puhkasid. Kui tavaliselt ongi suvel poliitikas vaikne, siis seekord nii ei olnud, nüüd teemaks automaks ja muud majandusteemad ning see võimaldas Isamaal mängida end välja valitsuse peamise kriitikuna, lisas ta.

Reinsalu Isamaa räägib teistel teemadel kui Seedri Isamaa

Lisaks märkis Kook, et kui Isamaa eelmine esimees Helir-Valdor Seeder keskendus palju pereteemadele, siis Reinsalu juhiks oleku ajal räägitakse teistel teemadel – tõsteti fookusesse majandus, julgeolek ja haridus. Ja kui poliitikahooaeg algas, ei andnud Isamaa oma  positsioone ära, vaid tõusis veelgi, kirjeldas Kook.

Seda kommenteerinud ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu rõhutas Reinsalu silmapaistvust: "Näeme, kuidas Reinsalu on olnud iga pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke, aga tegelikult teinud ka tugevat tööd, seisnud vastu kõigele, mida valitsus teeb ja maalinud Isamaast ka vähem EKRE-light kuvandi kui varem."

Aaspõllu sõnul on aga küsimus selles, kas Reinsalu üksi selle koorma välja kannab, kuna kedagi teist Reinsalu kõrval Isamaas praegu välja ei paista – varasemad tegijad on olnud vaiksed ja uusi pole peale tulnud. "Mõneti on Isamaa tegemistes näha Res Publica hõngu, poliitloogikat. Kui vaadata Reinsalu esinemisi, siis need on mängitult riigimehelikud, kus ta sageli esindab naiivseid soovitusi, andes valitsusele nõu, teades juba ette, et sellega ei arvestata," rääkis Aaspõllu.

Reformierakonna kui tugeva majanduspartei müüt mureneb

Voog tõi ka esile, et kui varem kaotas Isamaa Reformierakonnale sellega, et teda ei peetud pädevaks majandusküsimustes, siis nüüd, kui institutsioonide usaldusväärsus langemas, annab see Isamaale võimaluse oma teemaga sisse tulla.

Kook tõi esile, et kui kaubandus-tööstuskoda või tööandjate keskliit saadab pea iga nädal rahandusminister Mart Võrklaevale kriitilise kirja, mille meedia üles korjab, siis see õõnestab valitsuse ja eelkõige Reformierakonna kui peaministripartei majandusliku kompetentsuse kuvandit.

Aaspõllu nõustus, et Reformierakond on kaotanud oma kuvandi, et nad saavad majanduse, julgeolekupoliitikaga ja muude teemadega hakkama. Aga kui vaadata Reinsalu sõnumeid – makse ei tohi tõsta, toetusi ei tohi langetada, siis ta kritiseerib, aga ei paku ise reaalseid lahendusi. Kui ta hakkaks kriitika asemel omapoolseid lahendusi pakkuma, siis ilmselt tema populaarsus enam ei kasvaks, leidis Aaspõllu.

Reformierakonna sees võib tulla muutusi

Kook tõi esile, et kui kuu aega tagasi ei olnud idavedude skandaal veel Reformierakonna reitingut kahjustanud, siis nüüd on näha, et toetus on langenud.

Voog nõustus, et idavedude skandaal on üks teguritest, aga sellele lisandub ka mitmesuguste organisatsioonide kriitika valitsuse aadressil. Tema sõnul on Reformierakonna toetajad praegu veel oma toetuses kindlad, aga tõenäoliselt jääbki toetus 20 protsendi ümber kõikuma. "Aga olukord on  revolutsiooniline ja võib ka uusi muutusi kaasa tuua," lisas ta.

"Küsimus on ka, mida arvavad inimesed Reformierakonna sees. Juba oleme näinud Andrus Ansipi kriitikat Kaja Kallase suhtes. Kui sealt seest peaks tekkima veel inimesi, kes leiavad, et asju peaks teisiti tegema, et tuleb teha muudatusi, siis see võib ka mõju omada erakonna toetusele," leidis Aaspõllu.

Kõlvart on pidanud olema ainult kaitses

Kook tõi esile, et Keskerakonna toetusest on möödunud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) oma ning eestlaste toetus Keskerakonnale on väga madal – neli protsenti. See on järsk kukkumine suvel olnud kümnelt protsendil.

Pärast Keskerakonna esimehe vahetust on olnud teemaks erakonnast lahkumised, Narvas toimuv ja eestikeelsele haridusele üleminekuga seonduv, mis tähendab, et erakonna esimees Mihhail Kõlvart ei ole saanud oma sõnumit edastada nagu Reinsalu, vaid pidanud asuma kaitsele ja reageerima. "Nii oledki kaotaja positsioonis," tõdes Kook.

Aaspõllu leidis, et tema jaoks on Keskerakond muutunud vene parteiks juba varem ning tõi selle näiteks erakonna noortekogu juhatuse, kus on ainult üks eesti nimega inimene.

Voog lisas siiski, et ei usu venekeelsete valijate toetuse jõudmist Keskerakonnale 80 protsendi tasemele, nagu see oli Edgar Savisaare ajal.

Eesti 200 ainus sisuline rääkija on Kristina Kallas

Kook tõi esile, et kahest väiksemast valitsusparteist on sotsid suutnud oma toetuse valimiste ajaga võrreldes peaaegu kahekordistada, samas kui Eesti 200 on tugevalt pihta saanud.

Voog kommenteeris, et sotsid on ka valitsuses selgelt eristunud ja ajanud oma poliitikat, samas kui Eesti 200 pole suutnud Reformierakonnast eristuda.

Aaspõllu lisas, et kui Eesti 200 võttis suvel puhkuse ja pehmema lähenemise, lubades sügisel tulla välja oma suurte mõtetega, siis praeguseks ei ole neid veel näha olnud.

Kook nõustus sellega: "Kui SDE puhul näeme, et nende kõneisikud esindavad mingeid poliitikaid, meeldib see ideoloogiliselt või mitte, siis Eesti 200 puhul on seda märksa vähem. Vast ainult Kristina Kallas suudab selgelt kujundada poliitikat, teiste sõnavõtud on rohkem poliittehnoloogilised ja loosungite kesksed. Pika plaani jutt muutub ühel hetkel tapeediks."

Isamaal suur tõusupotentsiaal

Voog tõi ka välja, et Isamaa on teine eelistus lausa 30 protsendile valijatele, kelle esimene eelistus on mõni teine partei. Samas oli lähiminevikus ka Eesti 200-l see näitaja üle 40 protsendi, aga need inimesed valisid lõpuks ikkagi Reformierakonna. "Küsimus on, kas Isamaa suudab selle praeguse potentsiaali realiseerida," tõdes ta.

Voog seletas, et Isamaa on tõmmanud toetust ära kõikidelt – nii Reformerakonnalt, sotsidelt kui ka Eesti 200-lt. Veelgi tõusta on neil võimalik peamiselt sotside ja Reformierakonna arvelt.

Kook tõi välja, et varasemate valimiste eel oli Isamaa toetus reeglina madalam kui tegelik valimistulemus ehk et tugevad nimed ja suur kampaania aitasid valimistel reitingutest parema tulemuse saada. Nüüd on Koogi sõnul aga küsimus, kas tugeva reitingu jaoks leidub ka piisavalt tugevaid kandidaate.

Aaspõllu nõustus sellega, kuid tõi välja, et kui mõne partei reiting tõuseb, siis aitab see erakonda juurde meelitada uusi inimesi, sest tõenäosus valituks saada on suurem.