Pärast liikluskindlustuslepingu lõppemist ei pea sõidukiomanik praegu midagi tegema. Kuni 12 kuud võib liiklusregistrisse kantud sõiduk olla ilma kindlustuseta – peaasi, et inimene sellega ei sõida, selgitas rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste aastaid kehtinud reegleid.

"Igal aastal umbes 350 sellist sõidukit põhjustab Eestis avariisid," märkis Tõniste. "Aga ilmselt praktikas neid, kes vahele ei jää või avariidesse ei satu, on kahjuks veel rohkem."

Selliste sõidukitega tekitatud kahju tasub kannatanule liikluskindlustusfond. Aga hiljem jõuavad kõik arved kahju tekitanud sõidukiomaniku postkasti.

Siiri Tõniste sõnul võivad need arved olla väga suured ning see on üks põhjus, miks plaanitakse aastapikkune kindlustusvabastus ära kaotada.

Pealegi nõuab seda Euroopa Liidu direktiiv. "Mis ütleb seda, et kõik sõidukid peavad olema kindlustatud," sõnas Tõniste.

Värske eelnõu järgi saaks sõiduk, mille kindlustusleping lõppeb, automaatse liikluskindlustuse.

"Automaatset liikluskindlustust teeb liikluskindlustusfond. Inimene saab selle kohta arve. See on oluliselt kallim, kui on tavaline liikluskindlustus," märkis Tõniste.

Seniste reeglite järgi tehakse taoline sundkindlustus 12 kuud pärast eelmise kindlustuslepingu lõppemist. Kui keskmine kindlustusleping maksab aastas pisut üle saja euro, siis keskmine sundkindlustus üle 700 euro. Eelnõu järgi algaks sundkindlustus kohe pärast inimese enda sõlmitud kindlustuslepingu aegumist.

Tõniste sõnul arvestaks ka uus seadus võimalusega, et inimene ei soovi teha kindlustust sõidukile, mida ta mõnda aega ei kasuta.

"Seega on võimalik minna transpordiameti kodulehele ja teha seal üks väike liigutus: võtta oma auto aktiivsest registrist maha. Nii-öelda ajutiselt kustutada sellest registrist," selgitas Tõniste. "See on tasuta, see on lihtne, seda võib teha ka füüsiliselt transpordiameti teenindusbüroodes."

Tõniste märkis, et niimoodi saab teha ka praegu ning tihtilugu kasutatavad seda võimalust näiteks mootorratturid, kes masina talveks kuuri alla jätavad.

"Aga sellist olukorda, et ma lihtsalt ei sõlmi uut lepingut ja vahel ikkagi lähen liiklusesse ja loodan, et vahele ei jää, nii liberaalset regulatsiooni me enam lubada ei saa," ütles Tõniste.

Raskemad tõuksid saavad kindlustuse

Eelnõu järgi muutub seadus oluliselt rangemaks ka kergliikurite jaoks. Edaspidi tuleb liikluskindlustus soetada neile sõidukitele, mille mass küündib üle 25 kilo, mille valmistajakiirus on 14–25 kilomeetrit tunnis ja mida veab edasi mootor.

Näiteks abimootoriga jalgrattad pääsevad kohustusest. Samuti tehakse erand elektrilistele ratastoolidele. Aga umbes pooled kaubandusvõrgust leitavad tõukerattad peab edaspidi ära kindlustama. Samas liiklusregistrisse tõukerattaid ei panda.

"On riike, kes on tõukse ammu juba registreerinud, on neid, kes plaanivad seda teha, on neid, kes seda ei plaani teha," rääkis Tõniste. "Eesti on hetkel nende viimaste seas. Ja see kindlasti seab liikluskindlustusele väljakutseid."

Auto või mootorratta liikluskindlustus seotakse praegu sõiduki registrinumbriga. Tõukerataste puhul liikluskindlustusseltsid seda teha ei saa. Samuti ei saa politsei kuskilt registrist vaadata, kas tõukerattal on liikluskindlustus olemas.

"Siin tuleb tõuksiga sõitjal poliisi moel või teisel kaasas kanda," lausus Tõniste, kelle sõnul kasutatakse mõnes riigis QR-koodiga kleepse. Ta pakkus, et võib-olla saab poliisi telefoniekraanilt näidata. "Muidugi võib teda ka vana kooli paberina kaasas kanda. Aga peab olema võimalik tõendada, et sellel tõuksil on kindlustus olemas," ütles ta.

Tõniste rõhutas, et ehkki tõukerattaid ei registreerita, peab kindlustuspoliis olema seotud konkreetse aparaadiga. "Tõukeratastel ikkagi on ka unikaalsem tunnus olemas. Nende tehnilistes andmetes on võimalik ühte tõuksi teisest eristada," selgitas ta.

Seda, kas tõukeratas kaalub üle 25 kilogrammi ja kas ta on kindlustatud, hakkab kontrollima politsei "Esialgu, ma arvan, tõukside kinnipidamise teel," pakkus Tõniste.

Tema sõnul on tegu uue valdkonnaga, kus palju peab veel selgemaks saama. Muuhulgas see, kui kõrgeks kujuneb tõukeratta aastane kindlustusmakse. "Ma julgen siiski väita, et see saab olema oluliselt väiksem võrreldes autodega. Nende mass ja kiirused on teised, kahju olemus on teistsugune," sõnas Tõniste.

Alus automaatsele kindlustuskontrollile

Kui tõukerataste kaalumisega saab politsei lisatööd, siis traditsioonilisemate sõidukite puhul võib liikluskindlustuse kontrollimine lihtsamaks muutuda. Nimelt loob eelnõu võimaluse kontrollida liikluskindlustuse olemasolu automaatse järelevalve ehk kaamerate abil.

"Seaduses lihtsalt nähakse see võimalus ette. Kas seda praktikas kasutama hakatakse või mitte, on juba politsei- ja piirivalveameti mõttekoht," lausus Tõniste, ning rõhutas, et seadus ei pane ametitele kohustust.

Seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et üksnes kindlustuse kontrollimiseks pole tõenäoliselt otstarbekas automaatset liiklusjärelevalvet arendada. Samas märgitakse, et see võib heidutusena aidata kaasa kindlustamata sõidukite arvu vähenemisele. "Eeldatav trahvitulu kasv võib olla pigem vähene," lisatakse seletuskirjas.