Valitsus otsustas harjutusvälja laiendada julgeolekukaalutlustel kiirendatud korras, milleks seadus lubab kasutada riigikaitselist erandit. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et riigikaitselise erandi kasutamine ei tähenda, et mõjud keskkonnale tähelepanuta jääksid. Tema sõnul näitavad juba tehtud hindamised, et piiratud mahus tegutsedes on negatiivne mõju keskkonnale välistatud.

"Otsusega kinnitati harjutusvälja uued piirid. Oluline on mõista, et otsuse järel saab ellu viia vaid tegevusi, mille mõjud keskkonnale on välistatud. See tähendab väga piiratud mahus tegevusi nagu näiteks kavandatud raadamisaladel metsa maha võtmist ja seal väikesekaliibrilistest relvadest laskmist septembrist jaanuari lõpuni. Teiste tegevuste lubamiseks tuleb teha mõjude hindamine ja kavandada leevendavad meetmed. Alles siis saab valitsus anda loa nende tegevuste elluviimiseks. Suurekaliibriliste relvadega laskmist tänase valitsuse otsusega lubatud ei ole," selgitas kaitseminister.

Valitsuse otsusega algatati ka Natura asjakohane mõju hindamine. Lisaks hinnatakse eraldi muid keskkonnale avalduvaid mõjusid. Nende koostamiseks viiakse läbi inventuure ja uuringuid, näiteks on töös müra- ja vibratsiooniuuring. Huvilised saavad kõigi mõjuhinnangutega tutvuda enne tegevust lubava valitsuse otsuse andmist.

Teise otsusena kinnitas valitsus kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et leevendada harjutusvälja kasutamisega kaasnevaid olulisi häiringuid. See iga-aastane meede suureneb miljoni euro võrra 1,35 miljoni euroni. Samuti laieneb seda saavate kohalike omavalitsuse ring üheksalt 16-le.

Pevkuri sõnul on häiringutasu suurem kui kunagi varem. "Oleme senisest rohkem arvestanud sellega, kui palju inimesi elab harjutusväljade mõjupiirkonnas. See toetus aitab kohalikel omavalitsustel teha investeeringuid, et leevendada häiringuid ja parandada elukeskkonda. Kas selleks on koolimaja küttesüsteem, kergliiklustee või hoopis midagi muud, seda teab kohalik kogukond kõige paremini," lisas ta.

Riik maksab tagasiulatuvalt häiringutasu ka 2023. aasta eest ja seda nii kohalikele omavalitsustele, kes juba vastavad hüvitise saamise määruse tingimustele, kui ka neile, kelle territooriumi puudutavad kavandatavad laiendused, sh Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Häiringutasu hakatakse maksma 16 kohalikule omavalitsusele: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald.

Lisaks valitsuses kinnitatud iga-aastasele toetusele saavad neli Nursipaluga seotud kohalikku omavalitust kogukonna elukvaliteedi parandamiseks ühekordse investeeringutoetuse kogusummas kümme miljonit eurot. Ühekordse investeeringutoetusena saab kolm miljonit eurot Võru vald, kaks miljonit Antsla vald, kaks miljonit Rõuge vald ja kolm miljonit eurot Võru linn.

Samuti on töös toetus, mida makstakse otse elanikele eluhoonete heli ja vibratsioonihäiringu leevendamiseks. Selle täpsemad rakendamise tingimused on väljatöötamisel.

Eestis on asutatud seitse harjutusvälja, millest kuus asuvad Põhja- või Kirde-Eestis. Juba praegu toimiv Nursipalu harjutusväli on ainus omataoline Lõuna-Eestis.