X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise avalik koosolek muutus kirglikuks

{{1696610640000 | amCalendar}}
Foto: Jane Saluorg/ERR

Võrus oli reede õhtul avalik istung Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõule esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks. Üle kahe tunni kestnud kohtumine muutus kirglikuks.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõu saatis kaitseministeerium kooskõlastusringile augusti teises pooles ja tagasiside eelnõule sai anda esialgu 12. septembrini, kuid riigi kaitseinvesteeringute keskus pikendas Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõu avaliku väljapaneku aega 25. septembrini.

Koosolekul viibinud ERR-i korrespondent Leevi Lillemäe ütles, et õhkkond oli pingeline, sest kohale tulnud inimeste hinnangul ei antud nende küsimustele piisavaid vastuseid. Samas ei oli ka kõnepidajail Lillemäe sõnul sageli keeruline oma teemadega edasi minna, kuna rahva aplodeerimine neid katkestas. "Nii et kõigil oli keeruline, nii kokku tulnud rahval kui ka neil, kes tulid teemasid selgitama," sõnas Lillemäe.

Tema sõnul ootasidki inimesed peamiselt seda, et kaitseministeeriumile kohalike elanike ja valdade esitatud ettepanekuid sisuliselt arutataks. "Need, kes hindasid hiljem koosoleku kulgu, väitsid, et nende küsimusteni ei jõutud ja kõik oli liialt üldsõnaline," selgitas Lillemäe.

"Koosolek oli täiesti ettevalmistamata, küsimustele saime vastuseid väga vähe, sisuliselt jäi palju küsimusi vastamata," kommenteeris MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa "Aktuaalsele kaamerale".

"See ei ole lihtsalt võimalik, et keskkonnale ja loodusele mõjusid ei ole, et teeme enne valmis ja siis hakkame uurima. Ja mis mind väga puudutab, et ei ole üldse arutatud nende inimeste olukorda, kes jäävad nelja kilomeetri raadiusest väljapoole. Seda isegi ei puudutatud, siin küsida ei saanud. Mina isiklikult jään neljast kilomeetrist kaugemale ja minul majaseinad värisevad, aknad vapuvad ja mul on vana mõisaaegne maja, ligi meetrised kivimüürid," ütles koosolekul osalenud Tiiu Ritari.

Kaitseminister Hanno Pevkuri hinnangul oli ette aimata, et emotsioonid üles kerkivad. "Seda ei pea kuidagi pelgama. Siin pärast inimestega rääkides oli ju ka neid, kes selles suures emotsioonide virr-varris sõna ei võtnud, aga tulid küsima väga asjalikke küsimusi, oli isegi toetavaid arvamusi. Aga rääkisidki, millised võiksid olla need inimestele otse suunatud meetmed, on see internet, mänguväljak, näiteks mõne tee mustkatte alla viimine - oli selline praktiline, sisuline arutelu. Ja seda kindlasti oleks olnud hea kuulata ka kõikide kuuldes. Aga selge, et kui emotsioon lööb üle pea, siis need inimesed võib-olla ei tahtnudki sõna võtta," rääkis ta.

Ministri sõnul jätkavad riigi esindajad kohalikega suhtlemist. "Proovime leida kõik võimalused selleks, et kohalik kogukond mõistaks, miks me seda teeme ja teiseks, ka tunneks, et nii valla kaudu tulev kompensatsioon kui ka neile otse tekkivad võimalused on need, mis neil tegelikult ka eluolu siin paremaks muudavad," lisas ta.

"Eks püüame ka läbi avaliku meedia näidata kaarte, näidata selgitusi, mida siin harjutusalal tegema hakatakse. Me täna ju ka kuulsime, et suurekaliibrilist mürsku lastakse siin väga vähestel päevadel aastas. Samamoodi on ju olemas Nursipalu kasutuseeskiri, mis on kõigile avalikult kättesaadav, ja seal on väga suured piirangud," rääkis Pevkur ja kinnitas, et liikuvsuurtükid Võru tänavail sõitma ei hakka ja laskeharjutused toimuvad vaid harjutusalas.

Ministri sõnul on edasi plaanis võtta koosolekult saadud konkreetsed ettepanekud eelnõu muudatusettepanekute tabelisse ning esitada lõplik korraldus valitsuse istungile 19. oktoobril. Ees seisavad ka täiendavad keskkonnamõju hindamised.

"Eesmärk on see, et kui valitsus on korralduse heaks kiitnud, siis on harjutusala loodud uutes piirides. Sealt edasi on keskkonnalised aspektid, millest me peame lähtuma ja see sama Natura eelhindamine ja keskkonnamõjude eelhinnang on andnud meile selle, et teatud toiminguid me saame teha praegu ja teatud toiminguteks on meil vaja teha täiendavaid keskkonnamõju hindamisi. Ja sellest me lähtume. Me kindlasti ei lähe kusagil seadusega vastuollu ja püüame teha absoluutselt maksimumi selleks, et keskkonnamõju oleks selle harjutusala puhul nii minimaalne kui võimalik," rääkis Pevkur.

Võrus avalikul koosolekul viibinud ERR-i ajakirjanik Jane Saluorg rääkis, et istungi alguseks oli kohale tulnud umbes 150 inimest.

Saluorg selgitas koosoleku eel, et see on jagatud kolmeks osaks. Kõigepealt räägivad kaitseväe esindajad inimestele, miks harjutusvälja on vaja ja millised tegevused laienduse käigus harjutusväljal plaanitakse teha. Järgmises osas antakse ülevaade õigusest, kompensatsioonimeetmetest ja keskkonnast.

"Kolmas osa on ka eraldi pühendatud keskkonnale, sest harjutusvälja laiendamise eelnõuga koos oli kooskõlastusringil ka Natura eelhinnang," lisas Saluorg.

Ajakirjanik rääkis, et inimestel on olnud juba varem harjutusvälja laiendamise eelnõu kohta hulk küsimusi. "Inimesi endiselt huvitab näiteks, miks ohuhinnang ei ole avalik. Samuti küsimus, kuidas mõjutab harjutusvälja ümbritseval alal uute planeeringute algatamine kohalike omavalitsuste õigusi. Ja kohalikud kogukonnad tunnevad endiselt, et neid ei ole piisavalt kaasatud, seda teemat nendega läbi räägitud. Ja kogukonna kaasamise kohta on siin mitmeid küsimusi riigile esitatud," rääkis Saluorg.

Toimetaja: Merili Nael, Jane Saluorg, Leevi Lillemäe

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: