Kõrgtehnoloogilised ratastel liikursuurtükid pole tänapäeval enam ilmtingimata odavamad kui roomikutel. Kuid need on odavamad ülal pidada. Vahemaade läbimisel pole tarvis kasutada treilerit. Laskemoona võtab ratasliikur aga vähem peale kui roomikmasin. Näiteks Saksamaal toodetakse ja kasutatakse mõlemaid. Eesti plaanib hankida kümnendi lõpuds lisaks Korea roomikutega liikursuurtükkidele ka ratastel mudelid.

"Need on meie 10-aastases arengukavas sees ja ootame ilmselt 2028. aastani ja võib-olla natuke edasi. Me uuendasime oma 10-aastast arengukava sõjalise kaitse osa alles kevadel, mõneti ka Ukraina sündmustest tulenevalt. Ja kolmas suurtükiväepataljon oli kaitseväe juhataja üks selge soov," lausus kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) tutvub eelturuuuringu käigus erinevate tootjate relvadega. Ühe relva hind ulatub neljast kümne miljoni euroni. Tänases turuolukorras on tarnimisaeg vähemalt kaks aastat. 

"Oleme osa tootjatega kontakti võtnud ja osa tooteid ka messidel näinud. On Euroopa tootjad – Prantsusmaal, Rootsis, Tšehhis, Slovakkias, aga ka Türgis, kaugemal, isegi Indial on sarnane toode olemas," lausus RKIK-i relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

Ukrainas on kasutusel Nõukogude ja erinevaid lääneriikidelt saadud ratasliikursuurtükke. Paljude liikursuurtükkide meeskond peab laskmiseks masinast väljuma, uuemad mudelid on automaatsed ja tuli kabiinist juhitav. Olenevalt veoki võimsusest varieerub kaasaskantava laskemoona hulk.

Asjatundjad peavad iga suurtüki kõige olulisemateks elementideks siiski laskemoona, tulejuhtimise ja sihtmärgi tuvastamise süsteeme.