Riigikogus jätkub täna keskkonnatasude muutmist puudutava eelnõu esimene lugemine. Eelnõu järgi tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määrasid.

Eelnõu näeb ette, et välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud tõusevad järk-järgult aastatel 2024–2027.

Seletuskirja kohaselt on saastetasu määrad püsinud aastaid muutumatuna ega ole keskkonnakasutuse hinnastamisel enam adekvaatsed.

Samuti tõstaks muutus põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära.

Uue tasuliigina lisataks keskkonnatasude seadusesse raadamisõiguse tasu, et piirata metsamaade pindala vähenemist.

Lisaks tõusevad eelnõuga kalapüügiõiguse tasu piirmäärad ning muutuvad angerjapüügi tasu arvestuse alused.

Eelnõu arutelu algas neljapäevasel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Riigikogu keskkonnakomisjon toetas eelmisel nädalal saastetasumäärade muutmist ja otsustas toetada keskkonnatasude jõulist tõusu.

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas ajalehele Põhjarannik, et saasteainete tasumäärade iga-aastase tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda.

Eesti 200 ridadesse kuuluva Taro meelest võiks tõus veelgi suurem olla. "Tundub, et eelnõus ettenähtud saastetasude määrade tõus on vähe ambitsioonikas," teatas ta, lisades, et suuremad saastetasud aitavad kaasa üleminekul jätkusuutlikumale majandusmudelile.

Isamaasse kuuluv keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja hääletas vastu, leides, et tõus on liiga järsk. "Sektor oleks valmis 10 protsendi muutusega, aga ministeerium teeb ettepaneku 50 protsendi peale," märkis ta, lisades, et esmalt tuleks selgitada, kas selline muutus on sektorile jõukohane.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles Põhjarannikule, et eelseisev saaste- ja keskkonnatasude tuntav tõstmine mõjutab tugevasti ettevõtte tegevust nii elektri kui ka õli tootmisel ning selline samm on vastuolus riigi kui omaniku seatud kohustusega väärindada põlevkivi.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann on varem ERR-ile öelnud, et kõrgemad saastemäärad tähendavad ettevõttele umbes nelja kuni kuue miljoni euro jagu lisakulusid aastas."Põlevkivisektoril hakkab raske, kui maailmaturul energiakandjate hinnad langema hakkavad," märkis Asmann. "Ja kõrgemad maksud tähendavad seda, et Eesti ettevõtetel hakkab raskem varem kui teiste riikide ettevõtjatel."