Lõplike valimistulemuste järgi saab Šveitsi Rahvapartei (SVP) 28,9 protsenti valijate häältest ja 62 kohta 200-kohalises Šveitsi parlamendi alamkojas. Erakonna toetus on kasvanud 3,3 protsendipunkti ning esindatus parlamendis suurenes üheksa koha võrra.

SVP lubaduste hulgas on seada riigi rahvaarvule 10-miljonilise ülempiiri 2050. aastani. Praegu elab Šveitsis 8,8 miljonit inimest. Umbes neljandik riigi elanikest on välismaised kodanikud.

Samuti väitis SVP, et Šveits peab säilitama oma neutraliteeti. Erakonna hinnangul läks Šveits liiga kaugele Euroopa Liidu Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide üle võtmisega.

"Me tahame häid suhteid Euroopa Liiduga, kuid me ei taha sellist kokkulepet, kus Šveits peab tegema seda, mida EL ütleb," ütles AFP-le SVP parlamendifraktsiooni liige Thomas Aeschi.

Teisele kohale jäid sotsiaaldemokraadid (SP), kes kogusid 18 protsenti häältest ja 41 kohta, mis on kahe koha võrra rohkem kui eelmistel valimistel.

Kolmandale kohale tõusis kristlik-demokraatlik Keskerakond (die Mitte). Erakonna häältesaagiks kujunes välja 14,6 protsenti ja kohtade arvuks 29.

Esimest korda ajaloos Šveitsi ajaloos jäid neljandale kohale liberaalid (FDP), kes said 14,4 protsenti häältest ja 28 kohta.

Kuna Šveitsi süsteemi järgi saavad kolm suurimat erakonda igaüks kaks kohta riigi seitsmekohalises valitsuses ning suuruselt neljas erakond saab ühe ministrikoha, võib tulemus tähendada seda, et liberaalid peavad loovutama ühe ministrikoha Keskerakonnale.

Valimiste suurimaks kaotajateks osutusid rohelised erakonnad. Roheliste erakond kaotas 3,8 protsendipunkti häältest ja viis kohta parlamendi alamkojas võrreldes eelmiste valimistega ning pidi rahulduma 9,4-protsendilise toetuse ja 23 parlamendikohaga.

Liberaalne roheline erakond (GLP) samuti kaotas parlamendikohti. GLP häältesaagiks kujunes välja 7,2 protsenti ja kohtade arvuks 10, mis on kuue võrra vähem kui eelmistel valimistel.

"Neli aastat tagasi olid inimesed idealistlikumad ja progressiivsemad, mis seletas, miks läks toona rohelistel hästi. Aga nüüd on inimesed rohkem mures turvalisuse pärast ja nemad on jälle konservatiivsemad," ütles Reutersile Sotomo uuringufirma analüütik Michael Hermann.

Parlamendi 46-kohalise ülemkoja valimistel selgus 31 mandaadi jaotus. Enim kohti on praegu Keskerakonnal ja liberaalidel, kuid ülejäänud 15 mandaadi jaotamiseks toimub mitmes kantonis valimiste teine voor.

Valimisosalus jäi Šveitsi jaoks tavapäraselt madalale tasemele: ainult 47 protsenti valijatest võttis hääletusest osa.