Oktoobri teises pooles ja novembri esimestel päevadel korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetab sotsiaaldemokraate 22,9 protsenti, Põlissoomlasi 16,7 protsenti, Kokoomust 15,4 protsenti, Vasakliitu 12,6 protsenti, Soome Keskerakonda (Keskusta) 12,2 protsenti, rohelisi 8,6 protsenti, Rootsi Rahvaparteid 4,1 protsenti ja kristlikke demokraate 3,5 protsenti.

Soome valitsuskoalitsiooni moodustavad praegu Kokoomus, Põlissoomlased, Rootsi Rahvapartei ja kristlikud demokraadid.

Koonderakonna toetus langes oktoobris peaaegu ühe protsendipunkti võrra ning jõudis madalaimale tasemele viimase rohkem kui 30 aasta jooksul. Samal ajal on jätkunud Põlissoomlaste ja Vasakliidu toetuse kasv.

Küsitluse korraldanud Taloustutkimuse uuringujuhi Tuomo Turja sõnul on peaministripartei kaotanud toetajaid eelkõige Põlissoomlastele, aga ka sotsiaaldemokraatidele (SDP).

"Koonderakonna olukord ei ole hea. Toetus on langenud juba mitu kuud järjest. Valijaid liigub mitme teise erakonna, sealhulgas Põlissoomlaste juurde," ütles Turja.

Värske küsitluse järgi hääletaks Koonderakonna poolt nüüd vaid 60 protsenti neist, kes toetasid erakonda viimastel valimistel, kui Kokoomus sai 20,8 protsenti häältest. Paljud erakonna senised valijad kõhklevad praegu oma poliitilises eelistuses.

"Koonderakonna valijad on justkui kõrvale astunud. Üsna suur osa neist, kes hääletasid erakonna poolt viimastel valimistel, ei oska praegu oma erakondlikku eelistust öelda," märkis Turja.

Koonderakonna toetuse langustrendi, mis algas suve hakul, on varasemates küsitlustes selgitatud muu hulgas naissoost toetajate arvu vähenemisega. Turja sõnul on olukord nüüd aga teistsugune.

"Selles küsitluses on Koonderakonna toetus naiste seas hoopis tõusnud. Seekord on pigem küsimus selles, et mehed ei toeta Koonderakonda enam sama tugevalt kui varem," ütles ta.

Turja sõnul on siiski veel raske hinnata, kas Koonderakonna järsk langus kujuneb püsivamaks suundumuseks: "Traditsiooniliselt on Koonderakonnal üsna lojaalsed valijad. Kui erakond suudab oma põhiliste valijate usalduse taastada, võib tulemus enne valimisi märkimisväärselt muutuda."

Põlissoomlased tõusul

Kommenteerides Põlissoomlaste toetuse kasvu, mis on nüüd koalitsiooni suurima toetusega erakond, märkis Turja, et valijatele on ilmselt muljet avaldanud nende esitatud kärpekava.

Põlissoomlased esitasid oktoobris ettepaneku kärpida järgmise valimisperioodi jooksul riigi kulusid üheksa miljardi euro võrra. Erakond on teatanud, et on valmis otsima kokkuhoiukohti lisaks sotsiaalkaitsele ka pensionide ja riigihalduse arvelt.

"Põlissoomlased on suutnud esitada üsna konkreetseid alternatiive ja ka päris karme meetmeid. Võib juhtuda, et majanduspoliitikas on Põlissoomlased Koonderakonnast paremalt poolt möödunud," hindas Turja.

2023. aasta valimistel said Põlissoomlased 20,1 protsenti häältest.

Vasakliidu toetus rekordtasemel

Sügise ühe suurima üllatusena toob Soome rahvusringhääling Yle välja Vasakliidu reitingu kasvu. Erakonna toetus tõusis juba kolmandat kuud järjest, jõudes küsitluste ajaloo kõrgeimale tasemele, ulatudes 12,6 protsendini.

Värske küsitluse järgi edestas Vasakliit esimest korda Keskerakonda, mille toetus jätkas oktoobris langust.

"Keskerakond on olnud kogu selle valimisperioodi jooksul üsna nähtamatu. Võib-olla pole erakonna algatused olnud sellised, mis ületaksid uudiskünnise," hindas Turja.

Vasakliit on teistest erakondadest eristunud oma majanduspoliitilise seisukohaga, jättes ühinemata võlapiduri kokkuleppega, millega teised erakonnad on liitunud. Võlapiduri eesmärk on piirata Soome võlakoormuse kasvu.

"Vasakliit on suutnud oma seisukohtadega teistest eristuda. Erakond kogub nende valijate toetust, kellele praegune poliitika ei meeldi," ütles Turja. Tema sõnul on Vasakliidu juurde liikunud valijaid eelkõige sotsiaaldemokraatide seast.

Sellest hoolimata püsib peamine opositsiooniline SDP toetusreitingu tipus 22,9 protsendiga. Viimastel valimistel kogusid sotsiaaldemokraadid 19,9 protsenti häältest.

Turja sõnul on Vasakliidu toetus praegu kõige tugevam naiste ja noorte linnainimeste seas. Erakonna populaarsuse järsku kasvu on mõjutanud ka valitsuse ametiajal väikese sissetulekuga inimestele ja töötutele kehtestatud kärped.

"Vasakliidu toetus on kõige tugevam nende rühmade seas, kes on pidanud nende kärbete tõttu kannatama. See on ilmselt ajendanud neid Vasakliidu toetajateks hakkama," märkis Turja.

Taloustutkimus viis oma küsitluse läbi perioodil 12. oktoober kuni 3. november, valimiks oli 2170 inimest, kellest oma erakondliku eelistuse avaldas 1621 vastajat. Küsitluse veamarginaal oli maksimaalselt ±2,0 protsendipunkti.

Soome järgmised parlamendivalimised toimuvad aprilli keskel, kulmineerudes pühapäeval, 18. aprillil.