Kellakeeramise lõpetamine toppab EL-i riikide huvipuuduse taga
Suveajalt õigele vööndiajale üleminekut ja vastupidi ehk kellakeeramise lõpetamist takistab Euroopa Liidu riikide huvipuudus, mis pole neid Euroopa Liidu nõukogus ühise laua taha asja arutama viinud. Seetõttu tuleb ka sel pühapäeval kell 4 keerata kella tund aeg varasemaks.
Eestis juhib kellakeeramise-teemalist diskussiooni majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle esindaja teatel on kellakeeramisega "kahjuks või õnneks seis sama, mis viimati ehk kellakeeramine jätkub".
"Kuigi Euroopa Komisjoni poolt öelduna on tõesti käinud varem läbi kellakeeramise lõpetamine, siis liiduüleseid kokkuleppeid ses osas pole," sõnas ministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster ERR-ile.
Laaster lisas, et ka viimaste eesistumiste ajal pole selle eelnõuga edasi liigutud, sest eesistujatel on olnud tähtsamaid teemasid.
"Lihtsalt on olnud ajakriitilisemaid teemasid – vahepeal koroonaviirus, nüüd energiakriis ja maailmas valitsev julgeolekuolukord," selgitas Laaster.
"Kellakeeramisega lähiaastatel jätkame. Paraku on hetkel ka raske prognoosida, millal selle teemaga edasi liigutakse. Ka praegused ja järgmised EL-i nõukogu eesistujad ei ole seda teemat oma prioriteetide hulgas välja toonud," sõnas Laaster.
2018. aastal Euroopa Komisjon tegi ettepaneku liikmesriikide ja liikmesriikide kodanike soovil kellakeeramine Euroopa Liidus lõpetada. 2019. aastal kiitis selle ettepaneku heaks ka Euroopa Parlament. Kõige varem oleks saanud kellakeeramisele lõpu teha 2021. aastal.
"Komisjon leidis toona ka seda, et kellakeeramise üle peaksid otsustama liikmesriigid. Nüüd on pall endiselt liikmesriikide väravas ja nemad peaksid jõudma nõukogus ühisele seisukohale – kas kellakeeramine lõpetada ja millisesse aega soovitakse jääda," rääkis Euroopa Komisjoni Eestis pressiesindaja Elis Paemurd.
Asi pole edasi liikunud ajast, kui komisjon ettepaneku tegi, nentis Paemurd.
"Me peame jõudma ühisele arusaamisele, kas lõpetame kellakeeramise või mitte ja see peaks toimuma Euroopa Liidus ühiselt," lisas Paemurd. See tähendab, et liikmesriik üksi ei saa otsustada, et tema jätab tulevikus kella keeramata.
Pühapäeval läheb Eesti tagasi õigele vööndiajale, mis tähendab, et kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Kella keeravad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.
Toimetaja: Mari Peegel