Erkki Koort: Eesti vaikimine sidekaabli uurimises näitab ebakindlust
Kolme kriitilise veealuse taristu rikke uurimises osaleb ka Eesti. Balticconnectori puhul on juhtriik Soome, sidekaablite kahjustuse kriminaalmenetlus on eelkõige Eesti käes. Viimased arengud on teatavaks tulnud aga naaberriikidelt. Julgeolekueksperdi Erkki Koorti hinnangul näitab Eesti vaikimine ebakindlust.
Kuigi Eesti ja Rootsi vahelise sidekaabli rikke asukoht oli Eesti vetes, sai siinne avalikkus rikkest eelmisel nädalal teada Rootsi kaitseministrilt. Esmaspäeval teatasid Soome võimud, et Balticconnectori osas tehakse koostööd Hiina võimudega. Eestis juhib menetlust prokuratuur, kes jagab informatsiooni hulga vähem, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja ja julgeolekueksperdi Erkki Koorti sõnul ei ole hea praktika, et infot hoitakse prokuratuuri nõudel kinni.
"Eesti territoriaalvetes toimuva kohta ei peaks ikkagi saama Rootsi ministritelt informatsiooni, vaid Eesti Vabariigi ametivõimudelt. Ja mingil põhjusel on rootslased pidanud seda kommunikatsiooni katkemist tähtsamaks, kui me ise. Mis selle taga võib olla, see info on ilmselt täna teada ainult mõnedele väga kitsa ringi inimestele," ütles Koort.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul on põhjus riikide õiguskaitseorganite ehk prokuratuuri eripärades ning kiire informatsioon peab olema tõestatud ja õige.
"Eesti poolne seisukoht on see, et meie ütleme välja nendel hetkedel, kui me oleme faktiliselt tuvastanud või fikseerinud olukorra. Näiteks teatud asju, mida Rootsi pool täna on öelnud, mida tõesti on põhjust kahtlustada, mõned asjad me pole veel fikseerinud," rääkis Läänemets.
Lisaks muretseb Läänemets, et iga väljaöeldud sõna võib omada välispoliitilist tagajärge. "Ma ei tea kas rahvusvahelises kaubanduses, Ukraina sõjalises toetuses, üksmeeles või milleski muus," märkis ta.
Erkki Koort on aga kriitiline. "See on üks osa ebakindlusest. Ja ikkagi see sama asi, et prokuratuur juhib menetlust ja prokuratuur on ilmselt öelnud, et infot mitte jagada, aga kommunikatiivselt ja avalikkusega suheldes ei ole prokuratuur see, kes vastutab sellist tüüpi kommunikatsiooni eest. Nii et ma arvan, see on väga halb praktika hoida seda infot kinni," ütles Koort.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Tiit Riisalo (Eesti 200) sõnul on telekommunikatsiooni ettevõtetel kohustus riiki erinevatest häiringutest teavitada ning käivad arutelud, kuidas infovahetust teha kiiremaks.
"Loomulikult peab kõik olema optimaalne ja optimaalsus tähendab ka kiirust. Aga veelkord, et tehnilistes võrkudes toimub kogu aeg midagi ja meil ei ole mõtet avalikkust kuidagi eksitada või häirida sõnumitega, mis ei oma sisulist või kaugele ulatuvat mõju," lausus Riisalo.
Lähimal ajal on plaan korraldada taoliste sidekaablite riketega toimetulekuks ka ühisõppusi Euroopa riikidega.
Toimetaja: Aleksander Krjukov