Selle nädala teisipäeva õhtul kutsusti ajakirjandus ootamatult riigiprokuratuuri, et selgitada Eesti ja Soome sidekaabli kriminaalmenetluse seisu. Üllatuslikult võttis riigiprokurör Triinu Olevi kõrval istet ka peaminister Kaja Kallas. Kas sellest võib meelevaldselt järeldada, et peaminister soovis antud juhtumis riigi nähtavust suurenda?

"Ei, sellist meelevaldset järeldust võib-olla teha ei saa. Aga oluline on see, et uurimisse puutuvatele küsimustele saavad vastata hetkel uurimisega tegelevad asutused. Kõik, mis jääb sealt väljapoole, olgu see kriitilise infrastruktuuri kaitse, mis puudutab NATO-t, olgu see liitlaste või teiste partneritega suhtlemist, diplomaatilist, suhtlemist, see jääb jällegi väljapoole, mis on riigi ülesanne," selgitas Kallas.

Julgeolekuekspert Erkki Koorti sõnul pole aga Eesti riik viimase aja kõige olulisemas juhtumist nähtav olnud.

"Eesti initsiatiiv oleks siin kindlasti võinud olla suurem. Ja kui mõnes kabinetis, NATO-s või Euroopa Liidus on Eesti olnud initsiatiivikas, siis avalikkusele see igatahes välja pole paistnud. Aga avalikkus ei saa teha otsust kinnistes ruumides räägitu põhjal," kommenteeris Koort.

Näiteks teatasid Rootsi ametivõimud nädal pärast gaasitoru lõhkumist, et samal ööl sai kahjustada ka Rootsi ja Eesti vaheline sidekaabel. Eesti ametivõimud teadsid Hiiumaa lähedal olevast kahjustusest, aga avalikkust sellest ei teavitatud.

"Kuivõrd alguses ei olnud teada, kas see võiks olla seotud sellega, siis me lähtusime põhimõttest, et ei ole mõtet niisama ärevust tekitada, sest kaablid on alatihti katki," põhjendas Kallas.

"Eesti inimesed ei peaks kuulma Eesti majandusvetes toimuvatest kaablikatkestustest Rootsi ministrite kaudu. See peaks olema kindlasti Eesti ministrite, ametivõimude kohustus teavitada sellest. Siin on olnud natuke sellist, kergelt öeldes, sabas sörkimist," ütles Koort.

Kuigi eeldatavalt merepõhjas laeva järel lohisenud ankru tehtud purustused Eestis gaasivarutuse ja sidehäireid ei põhjustanud, on avalikkuse huvi mõistetav, ütles Kallas.

"Küsimus, mida me oleme laiemalt arutanud, just lähtuvalt sellest avalikkuse huvist, on see, kas me saame siis seda asja kommunikeerida ka jupphaaval, kui meil on kindlad tõendid. Me seda oleme püüdnud teha nii pea, kui me midagi kindlat teame. Näiteks see, et see on inimtekkeline kahju, on ju. Meie ju kõigepealt ütlesime selle välja. Aga mis selle põhjustas, senikaua on spekulatsioonid, kui ei ole kindlalt teada, et see just oli see, mis selle põhjustas," rääkis Kallas ja tunnistas, et võimud pidevalt mõtlevad, kuidas paremini kommunikeerida.

"Eks seda kriitikat ju pidevalt tehakse ja me kogu aeg mõtleme, kuidas me saaksime paremini teha. Aga veelkord, siin on mitmed väga erineva faktorid. Siin on ühelt poolt on kriminaaluurimine, milles on erinevad rahvusvahelised partnerid. Teiselt pool on siis tegemist rahvusvaheliselt olulise tähelepanu omava intsidendiga ja seal on ka diplomaatiline suhtlus. Nii et see on, jah, mõnevõrra keerulisem kui tavapärased sellised Eestimaa pinnal toimuvad asjad, milles me saame väga selgelt ka ühtemoodi kommunikatsiooni teha," lisas Kallas.

Prokuratuuri hinnangul on nad informeerinud avalikkust piisavalt.

"Me oleme jaganud avalikkusega seda infot nii pea, kui see on võimalik ja me oleme seda kriminaalmenetluse praegust faasi arvestades teinud tavatult palju. Anname endale ka täielikult aru, et siin kriminaalmenetlus on ainult üks väike osa kogu riigi tegevusest," sõnas riigi peaprokurör Andres Parmas.

"Minu arvates on selles juhtumis asetatud kesksesse rolli kriminaalmenetlus, vähemalt alguses. Kui isegi nii ei olnud, siis kommunikatiivselt igatahes selline mulje jäi. Ja see ei ole hea sellepärast, et üheski julgeolekuepisoodis kriminaalmenetlus ei ole keskne, vaid on üks tahk julgeoleku tagamisest," rääkis Koort.

Kuid teisest küljest meil ongi merel toimuvate rikete tuvastamisel või näiteks uurimise jaoks tõendite kogumisel võimekust vähem kui naabritel.

"Seal on ju osalenud tegelikult kolm osapoolt: Eesti merevägi, siis Soome vastava võimekusega laev ja Rootsi vastava võimekusega laev. Nii et me kindlasti suudame oma mereväevõimekusega reageerida. Mereväe sonarid seal ju tegid sellist eeltööd ja siis, kui me tahame juba spetsiifiliseks, sidekeskseks minna või vaadelda seal juba detailselt neid kahjustusi, jah, siis me peame kaasama oma partnerite võimekust," selgitas majandusminister Tiit Riisalo.

Tema sõnul on telekommunikatsiooni ettevõtted öelnud, et kaablid saab parandada paari nädalaga. Kuid gaasitoru parandamiseks Eestil tehnikat pole. Endine Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et õnneks pole meil sellist vajadustki.

"Me ühinesime sellise konsortsiumiga, mis siin Põhjamaades on, kellel on võimekus selliseid torusid parandada. Nii et jah, see on nende lepinguline suhe, on olemas spetsiaalne tehnika, spetsiaalne võimekus, et selliseid torusid teha. Elering on selle konsortsiumi osa, oleme maksnud sinna püsitasu ja loomulikult siis nad teevad oma hinnapakkumise ja siis juba on seal nii-öelda konkreetne aeg ja konkreetne hind selle töö tegemiseks," selgitas Veskimägi.

Veelgi keerulisem on võrguettevõtetel hakata senisest enam oma taristut turvama, ütles Veskimägi.

"Vähemalt Euroopas ei ole sellist võimekust, oma mereväge, kes kuskil merel, või tegelikult ka mingit oma eraarmeed, kes maismaal teostab pidevat partrulli ja proovib ära hoida selliseid rünnakuid. Ilmselgelt ühiskond peab seda aktsepteerima, sihitud rünnak, mille puhul energia, infrastruktuur on haavatav," rääkis Veskimägi.

Riisalo sõnul on ka siin juba astutud samme, et rünnakuid ära hoida või nende mõju leevendada. Näiteks harjutatakse telekommunikatsiooni ettevõtetega n-ö lauaõppustel ladusamat koostööd. Lisaks on ka Euroopa Liidus mõistetud, et taristu turvalisus puudutab kõiki.

"Me koostame esmalt koos Soome ja Rootsi kolleegidega esmase teekaardi, mida me näeme, et võiks ühiselt toimetades teha koordineerimise omavahel ja siis viime ta juba laiemale ringile teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ette," ütles Riisalo.