Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja ja julgeolekuekspert Erkki Koort ütles teisipäevases AK-s, et ei ole hea praktika, et infot Eesti vetes toimunud kaablite lõhkumise kohta hoiti prokuratuuri nõudel kinni.

"Eesti territoriaalvetes toimuva kohta ei peaks ikkagi saama Rootsi ministritelt informatsiooni, vaid Eesti vabariigi ametivõimudelt. Ja mingil põhjusel on rootslased pidanud seda kommunikatsiooni katkemist tähtsamaks kui me ise. Mis selle taga võib olla, see info on ilmselt täna teada ainult mõnedele väga kitsa ringi inimestele," kommenteeris Koort.

Koorti sõnul on Eesti prokuratuuri tegutsemine põhjustatud ebakindlusest. "Prokuratuur juhib menetlust ja prokuratuur on ilmselt öelnud, et infot mitte jagada, aga kommunikatiivselt ja avalikkusega suheldes ei ole prokuratuur see, kes vastutab sellist tüüpi kommunikatsiooni eest. Nii et ma arvan, see on väga halb praktika hoida seda infot kinni," ütles Koort.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern väitis aga kolmapäeval Koorti kriitikale vastates, et prokuratuur on sidekaablite kahjustuste uurimisel olnud avatud ning teinud kommunikatsioonis teiste riigiasutustega koostööd ja informeerinud avalikkust kriminaalmenetluse arengu kohta regulaarselt. "Prokuratuur ei ole kuidagi takistanud kindla info avaldamist ja sellised väited ei vasta tõele," ütles Pern ERR-ile.

Perni sõnul pöördus riik niipea, kui õiguskaitseasutused olid andnud valitsusele ülevaate juhtumi uurimisest, infoga avalikkuse poole. "Nii valitsus kui ka prokuratuur kinnitasid möödunud neljapäeva õhtul, et esmased toimingud Eesti-Soome sidekaabli uurimisel on merel tehtud ja need kahjustused on inimese põhjustatud. Samuti kinnitasime, et menetluses saame kontrollida ka Eesti-Rootsi sidekaabli kahjustuse asjaolusid, mille puhul on esialgsete andmete põhjal alust arvata, et kahjustused on inimtekkelised, kuid kontrollime seda põhjalikumalt. Ka eile (s.o teisipäeval) pöördusime olemasoleva infoga avalikkuse poole," selgitas Pern.

Pern märkis, et avaldatavas infos ei ole kategoorilisi väiteid, sest ka prokuratuur saab infot uurimise käigus järk-järgult tõendeid analüüsides ja kuni mõni asjaolu pole kindel, on tegemist alles uurimisversiooni ehk spekulatsiooniga.

"Prokuratuur ei saa aga spekuleerida ega avaldada kinnitamata infot, sest pooliku või kinnitamata info avaldamine võib paraku tuua kaasa rohkem halba kui head ja seda nii edasisele tõendite kogumisele ning tõe tuvastamisele kui ka laiemalt," lisas Pern.

Juhtivprokurör nentis, et sidekaablite ja gaasitoru kahjustamise juhtum on laiem kui Eestis tehtav kriminaalmenetlus. "Avalikkusele on lisaks prokuratuurile infot andnud eri riigiasutused ja ministrid, kellel kõigil on selle juhtumi lahendamisel oma roll. Uurimised puudutavad kolme riiki, mistõttu tuleb teha ka rahvusvahelist koostööd ja kuni eilseni olid teiste riikide avaldused sisult samad, mida Eesti kinnitas eelmisel neljapäeval – mõlema sidekaabli puhul on kahtlus, et kahjustused on inimtekkelised, kuid uurimise käigus kontrollime seda täiendavalt," selgitas Pern.

Pern lisas, et gaasitoru kahjustusega seotud kriminaalmenetlust juhib Soome keskkriminaalpolitsei. "Seetõttu oleks olnud mõeldamatu, et Soome kriminaalmenetluses avastatud tõendiga oleks avalikkuse ette tulnud esmalt Eesti ja alles seejärel Soome, kes selle tõendi enda territoriaalvetest leidis. Rahvusvahelise koostöö tegemisel tuleb meil austada seda, et iga riik juhib enda kriminaalmenetlust ja ka sellega seotud kommunikatsiooni ise ning lihtsalt selleks, et esimesena pildil olla, ei saa me hea koostöö põhimõtteid eirata," lausus Pern.

Ta lisas, et Eesti-Soome vahelise sidekaabli kahjustust uurib kaitsepolitseiamet ja menetlust juhib riigiprokuratuur. "Eesti-Rootsi vahelise sidekaabli kahjustuse uurimiseks Eestis eraldi kriminaalmenetlust alustatud ei ole, kuid saame esmaseid asjaolusid kontrollida olemasoleva menetluse raames," nentis Pern.

Miks oli prokuratuuri pressikonverentsil peaminister?

Koort kirjutas kolmapäevases Postimehes ka, et "olukorra absurdsust iseloomustas ka 25. oktoobril prokuratuuris toimunud pressikonverents, kus olid laua taga riigiprokurör ja peaminister. Peale seda, kui riigiprokurör oli rääkinud uurimisest, parandas teda peaminister./---/ Tekkis mulje, nagu juhiks uurimist Eestis peaminister."

Sellele kriitikale vastates märkis prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius, et kuna juhtum on laiem, kui Eestis läbiviidav kriminaalmenetlus, mida prokuratuur saab kommenteerida, siis osales pressikonverentsil ka valitsuse esindaja, kes sai vastata laiematele küsimustele, mis väljusid konkreetse kriminaalmenetluse raamidest.

Sel sügisel toimunud kolme kriitilise veealuse taristu rikke uurimises osaleb ka Eesti. Gaasitoru Balticconnectori puhul on juhtriik Soome, sidekaablite kahjustuse kriminaalmenetlus on eelkõige Eesti käes. Viimaste sündmuste ja arengute kohta on info teatavaks saanud aga naaberriikide ametkondade ja meedia kaudu.